ma ei tea kas see on õige teema siin, aga ma tahan seda teiega jagada.
Ma vabandan trükivigade pärast.
Mina tahaksin teile rääkida sellise loo, mis on isiklikult minu endaga juhtunud. Oli 2010 aasta 7 august ehk 11 päeva ennem minu sünnipäeva. Ma olin üksinda oma väikses majakeses, mille ma olin saanud vanaisalt päranduseks. Kusagil kella üheteistkümne paiku hakkasid mu kodus järsult kõik koerad agresiivselt haukuma, siis ma mõtlesin, et mis nendel koertel viga on, et nad hauguvad. Ma ei läinud vaatama kuna ma olin väsinud ja ma siiski ei pöörand sellele suuremat tähelepanu. Kusagil pool tundi hiljem ma kuulen krõbinaid ja imelike hääli majakese kõrval olevas puukuuri juures. Ei teadnud ma kes nad on või mis nad on, aga need hääled (endiselt krõbinad ja imelik hääl) aina valjenesid ja kestsid oma tund aega. Imelikuks muutus asi juba siis kui hääled kadusid. Mõni minut peale häälte ära kadumist ma, siis suutsin õrnald tukkuda, et mul olid juba silmad loojas, aga ma kuulsin ja tajusin endiselt. Kõige jubedam oli see, et mu jalad hakkasid nii kõvasti surisema, et ma ei suutnud neid liigutada ja peale seda ma ei saand ka liigutada ei keha ega silmi, pealmiselt mitte kui midagist. Sellegi poolest ma suutsin tajuda ja kuulda. Minu majakene on kui kasti kujuline ja pole normaalne et terve sein sul muutub valgeks. Minul oli, kui ma keha liigutada ei saand, siis ma tajusin silmadega valgust. Valgus oli sama ere kui päike. Siis ma kuulsin kedagist ja midagist liikumas, neid oli seal oma neli tükki. Kuida ma aru sain? Aru sain ma sedasi, et üks oli minu peakohal ja hingas mulle peakohale, teine oli mul jalgade juures ja ülejäänud kaks käisid ja uurisid ringi. Ma lausa kuulsin ka midagist, aga ma õieti ei mälet erilist midagist. Situatsioon toimus minu teada kusagil kolm tundi ja ma mäletan ainuld algust. Edasi ma ei mäleta, ma ei tea mida minuga tehti (kui tehti midagi), aga ma mäletan veel seda et ma tõusin kiiresti üles ja seda valgust ja neid polnud enam. Ma endamisi mõtlesin, et see ei saanud nii olla, et seda ei juhtunud. Pikali tagasi heites ma kuulsin jällegist puukuuri juures imelike krõbinaid- ja hääli, mis jällegist valjenesid ja järsuld ära kadusid. Magama sain ma alles kusagil pool viis või viiepaiku, kuna ma vaatasin siis tol aeg kella, aga ei mäleta sedagi millal ma magama jäin.Hommikul ärgates olin ma kuidagi teistsugune ja praeguseni ma olen teistsugune. Kuid minu küsimus on, siiski kes või mis see/need olid? See jääbki minu müsteeriumiks.
