Üldine jutt > Soovin rääkida oma elust
Minu 148 elu maapeal inimesena...
universaalne armastus:
Elu on eriskummaline ja sai ei või iilal teada millise suunas see järgmisel hetkel võtab. Võin ainult kindlalt öelda, et see mis mulle tundus varem üdini halb on saanud minu jaoks täiesti neutraalse tähenduse. Olgu selle lapsepõlvega nagu on, las jäägugi sinna, sest meil kõigil on sellest ajast rääkida üsna palju huvitavaid lugusid, millest kõik pole alati just hea. Minu vaimse ärkamise lugu võiksin väga lihtsalt kirjeldada - "Suur Ärataja". See, mis meiega toimuma hakkab, annab väga selgelt mõista,et see "miski" on meie keskel liikvel. See "miski" tuleb ja korrigeerib nii meid ennast kui ka meie elu.
Nagu ma ennist ütlesin sai minu lugu saab alguse ühest pöördelisest sündmusest, mis muutis minu arusaamist kõige kohta, mida olin seni kõige kohta arvanud. Kuna olin tollal suhtes,mis oli juba ammu minu jaoks ummikusse jooksnud, lootsin asjade paranemist last saades. Lõpuks siis jäin lapseootele,aga ma ei osanudki arvata,mis plaanid olid saatusel minu jaoks. Ja ma ei pidanudki kaua ootama,kui juhtus see milleks ma isegi valmis polnud - iseeneslik abort. See oli väga võimas äratus, mis mind pani nägema asju täiesti uues valguses ning muutma oma elu. Hiljem mõistsin,et mulle anti selle äratuse näol täiesti uus võimalus,et luua endale uus elu,aga kusagil mujal. Eks ma olen ka mõistnud,et maailm on palju värvikam ja huvitavam kui ma seda varasemalt arvasin. Sestsaati liigun ma jätkuvalt sellel ammu alustatud rajal edasi ja ootan mis elul on minule veel pakkuda.
Armastuse ja valgusega.
haldjapesa:
Aitäh, et jagasid oma lugu. Kindlasti pole kerge endasse ust lahti teha, sest meil kõigil on seal nurgakesi, kuhu endalgi veel valus või häbi vaadata...
Aga eks kõik inimesed eluteel aitavad meil selliseks saada nagu me oleme. Ja süüdlasi pole- me kõik oleme oma vigade ja heade külgedega. Eriti suured õpetajad me elus ongi vanemad, kelle me ise oleme valinud. Aga pole halba ilma heata...ja kus eriti suur halb, seal peidus ka suur hea- ainult kohe ei oska näha seda. Küllap sa nüüd juba tead, mida vanemad sul seesmiselt aitasid arendada. Ja sa said hakkama : ) Vähemalt tundud olevat kenasti tasakaalus. Ja mitte kõik ei tule veel sellega toime, et ei kanna kibestumist ja andestamatust kaasas.
Kui oleme vajalikud küljed endas välja arendanud, liigume edasi- uute inimeste ja olukordade juurde, kus meil uued õppetunnid.
Lihtsalt tuleb vaadata, et elu ka väga tõsiselt ei võtaks ning olukordasid liiga keeruliseks ei keri, nii et pärast näpud villis selle harutamisest : ). Mina küll veel aegajalt kukun sellesse lõksu.
Tuleb nautida ka elu ilusaid külgi ja kõike mõõdukalt ette võtta. Samuti näha kõike seda head, mis meis enestes ning elus on. Ja seda on meil külluses.
Soovin sulle edaspidiseks sama südikat elus läbiminemist :) Ja kindlasti on sul teistele palju jagada, ka lastele...
E`meare:
Sinu teksti lugedes on nagu killuke omaenese elust. Siiani kogun sõnu et kirja panna oma lugu. Ja pimeduse kartuses pole midagi imelikku mina kardan seda vahest siiani.
Naida:
Kõigepealt tänan ka mina sind , et oma lugu meiega jagasid! Lugedes seda leian ka mina lõike ,mis on nagu osake minu eluski olnud kunagi . Ise tegi endast loo rohkem vaimsuse poolepealt ja muu olen välja jätnud, kuid usun ,et saan siit piisavalt julgust ühel päeval kõigest rääkida. Aa ja veel pimedust kardan minagi ;D
Vikerkaarevärvi Pallike:
Tänan südamest, universaalne armastus! Sinu tekst annab paljudele julgust ja jõudu end avada ning sinu read on abiks inimestele, kes soovivad andestada. Sa oled suurepärane ja vapper valgusolend! Armastust alati ja tugevat kaitset ning juhatust.
P.S. Pimedus ei tee mulle enam meelehärmi, kuigi peale veidi hirmutavad filmi ei julge mõnikord siiski pimedas toas ringi vaadata 8). Mida helendavamaks saadakse ja tugevamat kõiksuse kohalolu tunnetatakse, seda valgemaks muutub ka pimedus ning lõpuks ei olegi enam midagi karta, lihtsalt see oskus on minetatud :D.
Navigatsioon
[0] Sõnum
Mine täisversiooni