Üldine jutt > Soovin rääkida oma elust
Ma ei tea, mida teha?
Chrissumari:
Eelmisel aastal, vahetult enne minu juubelit, võttis minu mees mind "ette" ränkade süüdistustega. Et mina olen halb, mitte hoidnud pereelu jne ning käskis mõelda, mida siis teha. See oli 3 päeva enne mu juubelit. Mingit pidu ma ei pidanud. Terve suvi püüdsin päästa meie kauaaegset kooselu. Sügisel pandi mind siiski valiku ette, kas nõustun lahutusega või tuleb sellest räpane lahutus. Mina olevat süüdi kõiges maailma surmapattudes. Kas ka selles, et olin peres ainukene leiva laualetooja ja laenude maksja - mõtlesin tookord. Nõustusin rahuliku lahutusega. Eksmees elas veel 4 kuud minu juures, tarbides igapäeva hüvesid ja siis kolis vaikselt välja, isegi mulle ütlemata. See tegi mõistuse selgemaks. Kuna tema telefon oli minu nimel, siis läksin (alles peale väljakolimist ja maksin head hinda) ja küsisin terve aasta telefoniväljavõtted. Ja sain suurima šhoki osaliseks. Terve aasta oli mu eks pidanud meeletult pikki kõnesid ja sadu sms-e ühele numbrile. Miks see välja ei tulnud - meil oli pakett, kus telefonifirmasisesed kõned olid tasuta!!! ja telefoniarve sellest ju ei muutunud. Oh mind lihtsameelset! Ja siis hakkas nagu iseenesest kogu info kokku jooksma - sain teada, kus olid pidevalt nende kohtumised jne (kusjuures ma ise ei uurinud neid kelleltki). Kas tõesti hakkas mind aitama keegi kusagilt Universumist? Sain teada, kuidas me lapsega oli manipuleeritud. Sain teada, milline suur kingitus oli tehtud uuele jne jne. Aga ma ei suutnud viha pidada. Suhtleme siiani. Nüüd helistab ta pikki kõnesid mulle ja käib minu juures ka meie ühises majas juttu rääkimas. Alateadvuses tunnetan, et ta kahetseb oma käitumist. Samas, nüüd on tulemas tema juubel, kuhu on kutsutud temapoolne suguvõsa, kelle silmis olen mina tehtud väga mustaks ja paheliseks. Ma nii kibelen võtta telefoni ja helistada ühele neist ning rääkida, kuidas asi tegelikult oli. Kas ikka ei olnud süü kahepoolne?
Ma ei tea, mida teha? Mida teeksite teie? Olen nii kurb ja segaduses, töö ei istu, kõik tegevused hilinevad. Olen nagu "liimist lahti". LOen siin foorumit ja soovitusi, aga hing sellest ei parane. :(
SILMAD:
Omadest kogemusest ütlen et,,,kõik emotsjoonid mis sind valdavad on selle loo puhul normaalsed, sest on ju selgelt näha et liiga tehtud sulle. Kuid ära unusta et ükski pudru,, ei kõlba süüa kuumalt ;) ,,,
Hing täis,,no kurivaim,,prrrr,,,kuda nii võib,,, :D eks ole selline emotsjoon,,, Lase sel asjal olla,,,oled ju peajagu kõrgemal kuna ei lange sellele tasandile, sest see nii mõtetu kui hakata nüüd tervele suguvõsale selgitusi jagama.Kes sind teab ja tunneb,,,tunneb ka ilma selgitusteta, vastasel juhul pole sügavamat huvi olnudki ning ongi meelepärane neile külajutud.
"Naer teeb rinna rõõmsaks". Anna neile andeks et nad nii tobedad on (A)
aga Sulle suured kallid (grupikalli) ja jäta endale oma väärikus ;)
Säratäht:
Ma lugesin su kirja ja mõtlesin et küll sa oled ikka vapper naine, et sellises olukorras suudad väärikaks jääda ja ei lasku nii madalale et hakkaksid teistpoolt omakorda maha tegema. Võtta asja huumoriga ja lase asjadel lihtsalt minna. Niikuinii inglid aitavad sind ja tahavad et oleksid õnnelik. Ju siis need olukorrad hetkel vajalikud sinu elus, (mis ei tapa, teeb tugevamaks ;D). Ja ära süüdista ennast ka kõiges. Andesta ja armasta. :). Leia midagi head selles kõiges ja kõik laabub. SA VÄÄRID PARIMAT!!! :K
dinzu:
see, et sa igasuguseid märke said ülevalt poolt, see polnud asjata. see oli sulle silmade avamiseks ja andis märku, et see mees lihtsalt kasutab sind ära ja kui veel kaua vaatad läbi roosade prillide, siis su eneseväärikus saab kõvasti kahjustada. see oli lihtsalt üks kogemus sinu elus, millest pead õppima. mõtle, mis on sinu põhimõtted ja jää neile kindlaks ja ma arvan, et mees peaks töö leidma endale, mitte sina tema eest maksma. väärtusta ennast rohkem.
Chrissumari:
No on meil ka ilusaid aegu olnud ja mees ka raha teeninud. Viimased aastad muutus loruks, (mehed ei oska vist majanduslanguses optimistideks jääda). Ei saanud ma ikka jätta oma mõtet. Helistasin ühele nö temapoolse lähisugulase kaasale, kellega hästi varemi läbi saime, aga nüüd seoses lahutusega ei olnud suhelnud peaaegu aasta. Saingi targemaks. :) Eksi juubelile tema sugulastest lähevad vaid mõned, kuna tema uus naine ei meeldivat - olevat ülbe ja ennasttäis. Ja minuga tahetakse edasi suhelda. Mitte küll eksi õed-vennad, aga eks veri ole ikka paksem kui vesi - nagu öeldakse. Ja eksi uus naine ei teegi ise peolauda (vastupidiselt minule), vaid nad lihtsalt tellisid teenusena. See tegi tuju natukene paremaks. Neil suur elamine, aga naine laisk ja mugav ;)
Aga jah, eluga tuleb edasi minna, mitte vanast kinni hoida. Aga ma ei oska seda :(. Ma tunnen, kuidas hoian vanast kinni :( :(
Navigatsioon
[0] Sõnum
Mine täisversiooni