Inglipesa (Valguse Foorum)
Üldine jutt => Soovin midagi kõigiga jagada => Postitus alustatud kasutaja: Rosetta järgi august 26, 2011, 16:32:57
-
Olen juba aastate jooksul tähele pannud, et kui olen ise oma peres aktiivne ja tegutseja, nii on ka mu pereliikmed. Niipea, kui mul endal on toss väljas, on kõik justkui rabas.
Jääb mulje, et kõik pereliikmed justkui elaksid minu energiast!
Sellisel juhul ma veel imestan, et olen suht-koht normaalne ja elus inimene :)
Ausalt!
Käib juba närvidele, et ilma minuta nagu miskit tehtud ei saa! Nagu teistel polekski oma mõtlemist ja tegutsemist!
Olen tõega väsinud sellest!
-
:D Inimesed on ikka nii erinevad :D Käisin sõbrannaga kahekesi pikal reisil ja siis ajas ka närvi, et kuidas ta saab mõelda ja olla teistmoodi kui mina?! ??? Oli alles intensiivne õpperännak! Aga pean lihtsalt leppima, et mina olen mina ja teised on teised. Olen ka aeg-ajalt selline aeglasem, ei kiirusta tegutsema, ja siis on ka tunda, et teistel on teatud ootused, kuidas ma peaks olema ja käituma, aga ma ei saa tegutseda vastu oma südamehäält/elurada/olemust. Ja mõnikord olen lihtsalt kangekaelne :-[ Aga eks ma siia õppima tulingi :)
-
Mõtisklen juba mõnda aega nii:
Kahte ühesugust inimest pole olemas. Pesake on tõesti üks soe ja tore koht. Ma arvan nii, et siin on kindlasti toredad inimesed koos, kuid siiski tükkis oma heade ja vigadega. Olen mõnd siinset postitust lugedes tunnetanud, et
kõik pole kuld, mis hiilgab. Olen tunnetanud ebasiirust või siis alles püüdu saada paremaks. Mul on hea meel, et niisugused inimesed on leidnud Pesakese ja saanud selgeks, et siin pole kohta kurjusel. Olen väga kindel, et siin muutub igaüks paremaks - päris vabatahtlikult. Mina ikka ka. Eks ma ju ka vaid maine inimene ja mõnigi ebameeldiva situatsiooni puhul on esmaseks reaktsiooniks vihastumine.
Armastust kõigile! :L ({)
-
See on koht, kus muutud iseenesest paremaks, mõistvamaks, seda või enda puhul küll öelda :) (A) Ja enam pole seda kiiret vihastumist , pigem tihtipeale avastan, et mul hoopis teisest inimesest kahju, kui ta milleski eksib.... :K Ainuke , millest üle ega ümber ei suuda saada...kui lapsed midagi teevad,mei suuda olla muretsemata :) ({)
-
Muretsemine ja haletsemine olevat ka vale. See olevat teise inimese ellu sekkumine ja polevat talle hea. Siin on koht, kus tahaks ropusti vanduda või midagi vastu seina puruks lüüa. Liiga hilja tulevad need teadmised. Maa üleminek uude ajastusse pidavat tulema aasta pärast. Selleks ajaks peaksime muutma oma mõtlemist, tõstma oma vibratsioonitaset. Ja veel mitme aasta toidu- ja esmatarbekaupadevaru soetama. Liiga palju korraga maisele inimese, kes on kogu oma eelnenud elu elanud hoopis teisiti. Isiklikult minul on pea jäme infotulvast, õpetustest ja nuputamisest, kuidas kõige sellega lühikese aja jooksul hakkama saada. Seda raskem on, et lähedased ei kavatsegi oma mullist välja tulla ja peavad mind idioodiks. >:(
-
Kòige halvem, mida me teisele inimesele tahtmatult teha saame, on tema pàrast muretsemine.
-
Eile lugesin üht kanaldust uue ajastu Meister-Juhendaja õpetustest ja juhenditest, milline on elu 4.dimensioonis, kuhu me teel oleme. Minu jaoks oli seal mitmeid vasturääkivusi ja tekitas pigem hirmu kui head ja kõrget tunnet, mida kõrgemale astmele minemine peaks tekitama. Usun, et praegusel ajal on igasugustel energiatel võimalik inimesi eksitada ja segasusse ajada, isegi hirmutada, Valguseolendite nime all, sest inimesed otsivad infot ja vajavad vastuseid. Mina usaldan kõige enam oma sisetunnetust ja juhindun selle järgi. Kui ikka väidetava Meistri sõnad tekitavad minus tahet nutta, kahjutunnet ja hirmu, ei ole sellise Olendi sõnad minu jaoks kõrge vibratsiooniga. Need sõnad tekitasid meeleheidet ja ebamugavustunnet, nii et pidin meenutama oma nägemust minu tulevikust ja laskma oma Valgusel tugevneda ja tunda Isakese armastust. Seejärel tundsin jälle, kes MA OLEN. Kullakesed, ärge unustage suures infotulvas ja igasugustes sõnumitekuhjas, kes TE OLETE. Ainult õnne- ja armastusetunnet tekitav info on kõrge vibratsiooniga ja Valgusest.
Olete mulle kõik väga kallid, armsad Pesa liikmed. (aitahhkalli)
-
Palun mulle pisut selgitust selle muretsemise koha pealt :( Olen segaduses. Laps on nii palju suur, et põhiharidus lõpetatud, hetkel peaks omandama kas siis gümnaasiumi- või kutseharidust. Seda ta ei tee juba mitmendat aastat. Sügisel alustab õpinguid ja jätab pooleli. Olen püüdnud temaga rääkida, mõelda koos temaga, et millist elu oma tulevikus näeks....ja nüüdseks on see minu jaoks mure, et tal pole kohusetunnet, haridust...et mis temast saab. Palun nüüd abi, et kuidas saan teda toetada ja aidata :-[ :(
-
Leontine, kullake, eriliselt pöördun Sinu poole- Sa sisimas tead kõike, oled Valgust täis, ära lase end mõjutada. Me oleme Sulle toeks.
-
Annekene, àra seda viga tee, et teda tuleviku peale sunnid mòtlema. àra muretse tema pàrast, sellega raskendad tema elu ja lood vàga raske energiasideme. Igal inimesel on VABA TAHE ja òigus seda kasutada, tema otsustab ise, sinu sònad ja tahtmine et tal oleks mingi haridus vms siin ei loe. :)
-
Ok, saan Sinust aru Mari, et tema elu on tema elada....kuidas suudan endale selgeks teha, et seda kõike endast välja saada. Et mitte valada selle pärast pisaraid, et kaoks hirm, et lapsest luuser saab.... :'(
-
Annekene :) Mul oli vend ka selline, kellele meeldis teha pigem kooliväliseid asju :D Aga vanemad sundisid muudkui takka ja siis kuidagi sai kutsekool lõpetatud. Ja nüüd on täitsa omast vabast tahtest kõrgkoolis, väga asjalik ja tubli inimene :) Mis ma siin kõrvalt vaadates olen mõelnud, et kõige rohkem aitab ikkagi usk lapse võimetesse ja särasse, kiitmine ja tänutunne, valgus ja armastus. Siis lahustuvad ka pinged ja hirmud ja lapse vastupanu :) Olge mõnusad :P
-
Kòige halvem, mida me teisele inimesele tahtmatult teha saame, on tema pàrast muretsemine.
Millest koosneb meie elu?
Me muretseme endale kodu, muretseme auto. Muretseme talvekartulid. Pärast sõidame selle muretsetud autoga muretsetud koju muretsetud kartuleid sööma ja imestame, mis meid selline masendus vaevab...
Ja kui me nõnda muretseme eneste pärast, kuidast siis saame olla muretsemata teiste pärast keda peame armastama nagu iseendid? ;D
"Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada?"(Mt 6:27)
-
Kuldsed sõnad habe! :) ({)
-
Ei oska kaasa rääkida, sest minu poeg on ilmselt ise sünnist saati vastutustundlik. Võtsime teda algusest peale täisväärtusliku inimesena. Perekoosolekutel mingile probleemile lahenduse leidmiseks oli ta võrdne meiega. Ja uskumatu, tema ideed olid sageli vägagi uudsed ja õiged. Ma ei pidanud teda tema õpingutes ega vabaajategevustes iial kontrollima. Ma usaldasin teda. Siiski arvan, et temast sai korralik mees ikka eelkõige tänu tema tugevale tahtele. Minu osaks oli vaid pakkuda armastust ja kõike olmelist (raskustele vaatamata), et ta saaks oma eesmärgi poole liikuda. Kindlasti on lapsi, kes on kergesti mõjutatavad just halvast ja neid on ikka vist vaja suunata.
Üks lugu, nüüd meenutades, lõbus. Poiss lõpetas teismelisena hammaste pesemise. Leidis, et nätsust piisab. Hambad muutusid kollaseks, suu lehkas. Esialgu tegin märkusi, siis loobusin. See oli tema vaba valik. Mõned aastad tagasi pidi kulutama hammaste parandamisele mitukümmend tuhat krooni. Nüüd hoolitseb oma hammaste eest kaks korda rohkem, kui vaja oleks. Tema hambad sädelevad, nagu kopraonul ühes reklaamis. :)
-
Tänan Habe, tõesti väga hästi öeldud :) Lapse kohta saan veel öelda, et iseloomult ta tubli, hakkaja ja väga lahke poiss. Armastan oma lapsi väga ja ütlen neile seda pidevalt. Ja tõesti, loodan ja olen kindel, et tuleb päev, kui ta mõistab, mis talle oluline on :) Tänud teile! (grupikalli)
-
Annekene, mõistan Sind väga, olen ise oma poja pärast veetnud unetuid öid, mõeldes ja muretsedes tema tuleviku pärast. Väga kerge on öelda, et ära muretse, aga ema süda ei saa ju teisiti.:) Praeguseks hetkeks on see raske aeg õnneks möödas, poiss rühib edukalt ja rõõmuga kõrghariduse poole. Asja võti on see, et ta leidis ise endale kooli, kus saab õppida eriala, mis teda tõeliselt huvitab. Kui Sinu poeg ei ole veel leidnud oma tõelist kutsumust, siis on äkki mõistlikum tal tööinimese elu maitsta natuke. Küll tuleb aeg, kui ta aru saab, millega ta elus tegeleda kõige rohkem tahaks.
-
Suur tänu teile! Mis on veel südamelaähedasem teema, kui lapsed. Ning, kui on inimesi, kes nii armsalt ja soojalt toetavad, see annab jõudu ja lootust! ({) ({) ({)
-
Habe (tubli)
Kord tegi sõber mulle sarnase märkuse ja peale seda oleme vähem hakanud asju muretsema, vaid pigem ostame, hangime, toome, saame, jne.
Meie igapäevases keele kasutuses on tihti väga kiiksuga väljendeid, millele ei oska tähelepanu pöörata,aga millel on oma mõju.
-
Kòige halvem, mida me teisele inimesele tahtmatult teha saame, on tema pàrast muretsemine.
Millest koosneb meie elu?
Me muretseme endale kodu, muretseme auto. Muretseme talvekartulid. Pärast sõidame selle muretsetud autoga muretsetud koju muretsetud kartuleid sööma ja imestame, mis meid selline masendus vaevab...
Ja kui me nõnda muretseme eneste pärast, kuidast siis saame olla muretsemata teiste pärast keda peame armastama nagu iseendid? ;D
"Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada?"(Mt 6:27)
Lisaks veel - algul muretseme lapse, siis muretseme tema pärast...
Aga me peaksime usaldama elu, usaldama selle kulgu, usaldama lapse saatust ja mitte segama vahele. Muidugi on see raske, mis siin rääkidagi.
-
Habe (tubli)
Kord tegi sõber mulle sarnase märkuse ja peale seda oleme vähem hakanud asju muretsema, vaid pigem ostame, hangime, toome, saame, jne.
Meie igapäevases keele kasutuses on tihti väga kiiksuga väljendeid, millele ei oska tähelepanu pöörata,aga millel on oma mõju.
Viimati keskendati mu tähelepanu väljendile "muretsema" Silva koolitusel. See sõna on negatiivne mantra, mida mõtlematult kasutades oma enese elu mürgitame, selle asemel et osta, helistada, käed külge panna ja ära teha, enne kõike aga uskuda ja loota.
Samal koolitusel keskenduti ka vastusele küsimuse peale "Kuidas läheb?" Vastuseks oma käekäigule negatiivse hinnangu andmine tugevdab asjade halba kulgu, vastus "hästi" seab paika just kui ülemise piiri - paremini polegi enam vaja. Hea vastus on "Ikka paremini ja paremini!".
See laste ja muretsemise teema :D Kirjutasin algselt ritta ka lapsed aga siis kustutasin selle (sest mida teab üks mees lastest... :o). Tänud siis täienduse eest!
-
Vastupidi habe,ma arvan ,et mehed teavad lastest mõnikord isegi rohkem,kui naised.On peetud ajast aega just naisi kodukanadeks ja tibude kasvatajateks,mehed olid justkui tagaplaanil,mees pidi tööl käima ja raha teenima,aga-kõrvalt vaadates näeb kõike kindlasti teistmoodi.Mina loeksin mõnuga, (R)
-
Mehed näevad laste kasvatamise juures tihti neid asju mida naised ei näe. Emad kipuvad vahel lapsi liialt "vatitupsu lasteks" kasvatama. Mul oli vahel päris raske leppida isalike kasvatus meetoditega, aga peale seda kui pidin lastega pikalt üksi olema, tundsin end lõpuks kesksoolise koletisena. Peale seda veendusin, et isa karm, õiglane, toetav, mehelik olemasolu on perekonnas asendamatu.
-
Mees ja naine on harmoonilise terviku kaks osapoolt. Lapse jaoks on see nagu vikerkaar, mis hõlmab taeva mõlema otsaga maale toetudes. Kahju, et nii paljudele lastele vaid pool vikerkaarest osaks on määratud...
-
({)
-
Vastupidi habe,ma arvan ,et mehed teavad lastest mõnikord isegi rohkem,kui naised.On peetud ajast aega just naisi kodukanadeks ja tibude kasvatajateks,mehed olid justkui tagaplaanil,mees pidi tööl käima ja raha teenima,aga-kõrvalt vaadates näeb kõike kindlasti teistmoodi.Mina loeksin mõnuga, (R)
Kirjutaksin ka mõnuga, et olen olnud vägev lastekasvataja aga ... käsi ei tõuse valetama. :D Tütrega meil probleeme ei olnud aga poeg läks murdeeas ikka täiega sassi, nii et tunnistasin end lapsevanemana lootusetult läbikukkunuks. Ja just seda Taevas minult ootaski - et ma ei proovikski enda kontole kanda seda, mis Jumala arvel - sest inimene istutab ja kastab, aga Jumal kasvatab. Niisiis, just ajal, kui olin kaotanud oma poja suhtes igasuguse lootuse, et temast veel kunagigi veidigi asja võiks saada, tuli muutus - muutus poja meelelaadis ja käitumises. Muutus, mis tegi temast südamliku, tasakaaluka ja hooliva poja ning oma kaasale toreda elukaaslase. Olen tema pärast ja tema eest piiritult tänulik.
-
Kasvatasin oma tütart alates 10.eluaastast üksinda,isa arvas,et liiga kulukas ja astus jõuluõhtul lihtsalt kellegi teise juurde.Tütar hakkas ennast süüdistama,et tema pärast isa ära läkski.Ei suutnud talle mina,ega psühholoogid selgeks teha,et tema on süütu.Kõik läks allamäge-tunnistasin samuti,et olen lapsevanemana läbikukkunud.Kui tütar 20 sai ,muutus kõik-temajaoks, seda vahepealset aega justkui polnudki.See vahepealne aeg aga minu jaoks oli -üks suur ,pikk kannatusterada,kus kukkusin ja tõusin,kukkusin ja tõusin,tuletades tihti meelde vanaema sõnu-mis ei tapa,teeb tugevaks.Olen õnnelik, et nüüd on kõik hästi,tal on oma pere kes teda armastab.Tänan Isakest,kes oli mulle sellel teel toeks (kuigi seda mõistan alles aastaid hiljem.
-
Armsad habe ja Mau, olen ka taolise "õudusunenäo" läbi elanud, rõõmustan siiralt, et ka teie jaoks on kõik õnnelikult lõppenud (aitahhkalli) (A)
-
Jah raske teema see muretsemise teema,sest ma olen ka elus niipalju muretsenud,aga proovin enam mitte muretseda.Vasinud selle muretsemise parast ja mis kasu sellest on olnud,koik teevad ikka seda,mis ise tahavad,muretse palju tahad.Kallikesed lopp muretsemisele.
-
;D :-* (aitahhkalli)