Inglipesa (Valguse Foorum)
Elamine => Söömine => Postitus alustatud kasutaja: paadikapten järgi detsember 19, 2014, 06:47:03
-
Näljatunne - on.
Süüa - on.
Söögiisu - pole.
Kuidas ärgitada end sööma?
Istun siin varajasel hommikutunnil, joon teed ja mõtlen, et võiks süüa.
Varsti on plaanis linna peale minek (asjaajamised) ja näljasena tiirule minna on kehv, sest
siis on tunne, nagu oleks ma kogu aeg väsinud.
Tänud mõtete eest (tubli)
-
Ilusat hommikut! :) Mina arvan, et kui söögiisu ei ole, ei olegi vaja süüa, keha ise teab ju, mida vajab, mida mitte :) Võta söök kaasa, pane võileib taskusse, ehk hiljem tekib söögiisu, siis on hea ampsata, midagi ikka. :)
-
Keerulised lood. Keha vajadused ja olukorra vajadused on vastuolus. Keha ehk ei soovi süüa, aga siis pole jõudu ja kui näiteks padunäljasena kuhugi kellaajaliselt jõuda, kasvõi tööle... Ja siis on valik - kas püüda end vägisi edasi lohistada või vastu tahtmist ikkagi kasvõi kerge kiirnuudlisupp võtta. Präänikud ja küpsised ei anna midagi.
-
Mina hakkasin enda keha harjutama hommikuse söömisega. Tegin igal hommikul putru. Alguses suutsin vaid paar lusikat võtta, kui sedagi. Isegi, kui ma ei söönud ja isu ei olnud, valmistasin väikses koguses toidu. Tasapisi hakkas keha toitu omaks võtma. Kogus suurenes. Peale seda ma ei saanuki hommikul söömata olla. Keha lihtsalt vajas "kütust". Päevad kulgesid alati rahulikumalt.
Alati peale ärkamist jõin klaas/tassi vett. Umbes 30 minutit hiljem alles sõin. Ärkasin varem, et saaksin rahulikult süüa ja toimetada.
Ma lisasin toidule värvi ja maitset marjadega (külmutataud eestis korjatud marjad).
-
Minul näiteks pole kunagi olnud probleeme hommikuse söömisega. Meie ema harjutas meid juba lapsest peale hommikul sööma, et päevaks energiat oleks. Ja nii ma siis sõin kasvõi ühe võileiva ära. Mul oli töö ka selline, et kunagi ei võinud teada, millal järgmine kord süüa saab. Mõnikord sain alles lõunaööki sööma minna kell neli. Minagi tulin alati varem üles, et rahulikult hommikusi toimetusi teha.