Elamine > Söömine
Kogemus. Kuidas mina lihasöömise lõpetasin.
Vikerkaarevärvi Pallike:
Toore liha lõhn on tõesti õõvastust tekitav...ja kalaleti läheduses on ka raske olla. Üldiselt söön lihatooteid suhteliselt vähe võrreldes mõne teisega, aga mõnikord ikka on kohe vajadus mõne kotleti või muu järele. Veel väheke aega tagasi ei suutnud ühelegi koogikesele ei öelda ja shokolaad tuletas sageli enda olemasolu meelde ;D, mida aeg edasi, seda vähem mõtlen toidule, see ei ole nagu enam nii tähtis...ei oskagi seda seletada täpsemalt :D.
Teresa:
Haldjapesa, ju see nii on jah ;) Ja kaeraküpsised on imehead!
Vikerkaarevärvi Pallike, ma ei tahaks ka üldse toidule mõelda, tõesti ei ole tähtis, kui saaks ja oleks võimalus, et päevas üks mingi taimne tabletike terveks päevaks kõhu täidaks ja toitaineid annaks, oleks lahe!! :D
Fione:
Jah olen kuulnud,et lihasse peab suhtuma kui maitseainesse. Seda peab olema toidus vaid natunatukene. Öeldakse, et kui kõht on täis siis on inimene õnnelik. Aga mida teha siis kui pidevalt on söögiisu,isegi siis kui kõht on täis. Selge see, et see kõik tuleneb mõtlemisest aga milline peaks olema inglipalve selle probleemi lahendamiseks?Olen korra palunud,et kaitseinglid aitaksid söögiisu vähendada aga tundub,et see vist ei olnud ikka õige palve.
Päikesepoiss:
Ehk võid proovida oma kehale sisendama hakata, nö ütle oma kehale ja mõttele, et söögiisu on vaid väike soovitus :) Ja soovitust ei pea sa järgima. Sisenda oma kehale, anna talle käsk, et kasutada tuleb säilitatud energiat.
Olen seda kunagi proovinud ja minu kogemus näitas, et kui ma keskendusin sellele mõttele, käsklusele, et keha kasutaks säilitatud energiat siis vähenes söögiisu ja tuli nagu natuke energiat juurdegi minu olekule. See kestis aga vaid seni kuni käsklusele keskendusin. Ma usun, et seda harjutades ja enda jaoks kohandades võib kontrollida oma ainevahetust. Muidugi tuleb selliseid asju ettevaatusega praktiseerida. Kehalisi protsesside mõjutamiseks võiks neid ennem hästi tundma õppida, et endale mitte kahju teha.
Kõige lihtsam on teha endale üks suur ja pikk paast, see aitab kehal hakata uuesti tunnetama mida ta tegelikult vajab... kogumisematerjali või päevaks vajalikke aineid. Samuti varjutavad keha tunnetust ka mürkained mis toiduga söödud, paast aitab neidki väljutada ning pärast mõistad paremini oma keha, mida ta vajab ja mis on talle hea.
mereliilia:
Ma olen sünnist saati püsinäljane olnud ;D
Ei ole mul õnnestunud ennast vähem sööma panna. Nüüd veel enam, kus teatud sõltuvusele järgi ei anna, on leidnud keha uue mooduse - söömise :-X
No ja ma vist sureks paastu esimesel päeval maha, kui süüa ei saa. Haigena on teine asi, siis keha ei jaksa tegeleda haiguse ja söömisega.
MUl siin kahe kõrva vahel ikka täiega logiseb, et ei suuda, ei saa v ei taha ennast korrale kutsuda. Ilmselt tahtejõuetu inimene, ja siis imestan, et ma ei tunne imelisi asju enda ümber (jälle pessimistlik :-X )
Navigatsioon
[0] Sõnum
[*] Eelmine lehekülg
Mine täisversiooni