mina küll praegult ilma lihata ei saa ,eriti täiskuu ajal,eriti mida verisem seda parem,ei tea kas minu väeloomad mängivad ka siin mingit rolli (hunt ja pistrik)....... kuigi ma tõesti tavalisel ajal söön ikka palju vähem liha ,kui enne.

Nii, minu viimasest postitusest on möödas poolteist kuud ja olen tegevuskavast kinni pidanud. Muna ja piimatooteid söön ilusti. Ostan Kikerikii vabapidamise mune ja mahedaid piimatooteid ning olen õnnelik. 

Minagi rõõmustan.

Kuidas mina lihasöömise lõpetasin!
Esimene hoop minu lihaõgardlusele tuli umbes 4 aastat tagasi.Sattusin  peaaegu kogemata 8 öö päevasele kursusele ayurveda liinis välisõpetaja hoole all, kes rahvuselt oli hindu, kuid elas viimased 15 aastat Saksamaal.Ta oli väike imearmas vanem naisterahvas, kellesse me kõik osalejad koheselt kiindusime.Niisiis me elasime ööpäevaringselt temaga koos ühe katuse all ja ta õpetas meile ühte teatavat liiki massaazhi.Otse loomulikult käis sinna juurde range taimetoitlus.Ta ise kontrollis meie kokka ja andis köögis talle juhiseid, kuidas ja mida ja millest valmistada.Me sõime põrandal ja võimaluse korral kätega.Sellesse viimasesse moodusesse ma armusin seal viibides ära.Õpetaja taotlus oli, et massöör peab olema kergem energeetiliselt kui tema klient.Seepärast me ei söönud ühtegi raskesti seeditavat toitu.Keelatud oli näiteks värske tomat, mis tekitab maos happesust, arahhiisi pähklid, mida ta nimetas lausa mürgisteks, kõik gaase tekitavad toidud, ka musta leiba ei võinud süüa, sest see on raskesti seeditav, mida ma olin oma elu jooksul juba ise avastanud.Nisujahu tooteid väga minimaalses koguses.Kõrge praanaga on kõrvits ja tänaseks on saanud minust kõrvitsafänn.Keelatud olid sibul ja küüslauk, sest nende toodete eeterlikkus mõjutab halvasti mälu ja nad on madala eluenergiaga mugulad.Põhimõte toitumisel oligi, et sööksime vaid kõrge praanaga, kergestiseeditavaid puhtaid ja võimaluse korral mitte kiles säilitatud toiduaineid.Väga soodustatud olid sojatooted, tofujuust.
Kaotasin selle 8 päeva jooksul 8 kilo oma kehakaalust!Kilo läks päevas ei tea kuhu.Kuid...
kui oma tavaelu juurde tagasi tulin, lubasin ma endale vaid linnuliha söömist.See kestis mul kuni läinud aasta oktoobri alguseni.Siis aga sattusin ma vabastavasse hingamisse, mille juhendaja on täistaimetoitlane.Tema enrgeetika haakus jalamaid minu omaga seoses puhtale taimetoidule üleminekuga, kohe jätsin ma igasuguse lihasöömise, valge suhkru söömise, sibula ja küüslaugu söömise ja muutsin täielikult oma toitumist.Kuni selle päevani tundsin ma iga söökorraga süütunnet, sest ma ju teadsin, et ei toitu õigesti.Nüüd olen aga pidevas õnnetundes, sest tean, et teen ometegi lõpuks enda heaks õigesti.Kuna ma ei jäänud sellele õpitud massaazhi alale tööd tegema, mõtlesin ma koguaeg, et mis see seal õppimine küll minu jaoks andis.Andiski selle baasi, et minna oma eluga edasi täisväärtuslikult toitudes, et tervena edasi elada, olla puhast ja väärtuslikku toitu süües energeetiliselt puhtam, kergem, tasakaalustunum, õnnelikum, lubades endas avarduda armastusel, süües mitte teiste elusolendite liha.
Selline oli minu elu suur kogemus.See on tähtis samm ja sündmus.Soovin kõigile edu ja armastust sellel teel liikumiseks!

Minul rauavaegus aneemia ja mina kohe pean natuke liha sööma.....

Mina ei ole nüüd juba kaks kuud liha söönud...

Juhtusin ükspäev kuulama raadiost intervjuud, kus üks aiapidaja rääkis, et ka linnas suurte paneelmajade vahel saab oma isikliku väikse peenrakese luua. Tuleb vaid käisida luba ühistu käest. Kahjuks ei mäleta ei raadiot ega esineja nime. Saatejuhid mõlemad olid väga nõus proovima

   Õnneks tuleb loodus meile appi oma mitmekesise toidulauaga.  Korjasin aiast peotäie maltsataimi, need ju praegu eriti hõrgud ja pähklimaitselised... siis lisasin tükeldatud tomati, muna, aiarohelist (petersell, murulauk, estragon). Mmm, kui hea sai. Jumal tänatud, et mõni malts kasvama jäi ja oma seemneid poetas.