Olen selle omal kombel läbi teinud. Ilmselt oli faktoreid rohkem kui üks, mis mind mingil perioodil üsna sageli tuigerdavana koju tõid. Tõid koju iga ilmaga, sest selle uks oli mulle alati avatud ilma kellaajale vaatamata ja tainarullita esikus ootamas. Kuulun "rühma nr 2" ja ehk ka seetöttu ei kujunenud neist eksirännakuist mingeid saatuslikke pereprobleeme. Eks see oli õppetund mulle ja õppetund mu perele. Mu abikaasa on pärit alkohooliku perest ja teab kogetust, kuidas käägutamine sellises olukorras (või peale seda) suhtesse mürki pritsib. Niisiis ta otsustas seda võõrast viga ise mitte korrata ja tulemus oli üsna positiivne. Minul sai neist eksirännakuist endal mõõt täis enne kui tema kannatusel.  Me ei ole kumbki täiskarsklased ja ometi tunneme endid hästi.
Alkohol lõdvestab pidurid, vallandab agressiivsuse või annab julguse öelda välja see, mis kainena keele taga. Vahel on seal keele taga mürki, vahel nektarit . millal ja kuidas kellelgi.  Venemaal on tööandjatel komme oma tulevast töötajat enne töölevõtmist alkojoobega testida.  Olen muideks minagi enesele teadmata kunagi sellise testi läbinud.
Mõistan selle teemaga kokkupuutunud ja väga palju haiget saanud inimeste valu, samas aga jään seisukohale, et kuri (ja selle juur) ei ole peidus mitte alkoholis vaid selle tarvitajas, olgu see siis geneetilist või psüühilist laadi.
Minu ema, kes oli samuti pärit alkohooliku perekonnast, vihkas "parajuslasi", kes ise mõõtu pidada osates ja suutes endast nõrgemaid jooma ahvatlesid. Küllap oli tal mitmeti õigus, mida pean ka ise "parajuslasena" tunnistama. 

Eks see alkoholi teemal ole mitmetahuline ja suhteliselt keeruline. Mõtlesin just, et kui paljusid alkoholi tarvitamine, alkoholism tegelikult puudutab, kas siis otseselt või kaudselt. Kui seda nii palju on, siis peab sellega seonduv oluline olema, maa peal. Läbi alkoholi saab õppida, vabaneda ja end tugevdada ehk. Kes õpivad end sõltuvusest vabastama, kes otsima iseend, kes leidma, et enda eest ei põgene kuhugi, kes avastama, et puhtus nii kehaliselt kui ka hingeliselt on parim, kes avastab endas negatiivseid külgi (vägivald lähedaste suhtes, viha, kadedus, pettumus...), kes leiab sisemise jõu enda elu muutmiseks (lahkumine alkohoolikust mehe juurest, et alustada uut elu, alkoholismist väljumine jne). See va alkohol on üks paras proovikivi väga paljudele. Miskitpärast usun, et osa inimesi, kes kõvasti napsutavad, teevad seda vaid seepärast, et see neile meeldib, sellel ei olegi mingit muud põhjust (äkki siiski - igavus).

P.S. Ma mitte ainult ei teoretiseeri, vaid olen, nagu paljud eelkõnelejad, ka ise alkohoolikutega lähedalt kokku puutunud ja näinud erinevaid vorme, nii oma isiklikus elus kui õppeajal kui tööl meditsiinis.

Mu abikaasa on pärit alkohooliku perest ja teab kogetust, kuidas käägutamine sellises olukorras (või peale seda) suhtesse mürki pritsib. Niisiis ta otsustas seda võõrast viga ise mitte korrata ja tulemus oli üsna positiivne.

Pean Su naise juurde kursustele tulema 

Klaasikesest veinist või mõnest koksist vahel harva ma end ilma jätta ei tahaks. Põhjusel, et maitsev on ja pinget vähendab nii, et saab ilma unerohuta uinuda.
Aga alkoholism on sõltuvus - haigus. Sellest vabanemine isegi, kui inimesel on soov paraneda, on väga raske. Ise olen sääraseid võitlusi vaid kõrvalt näinud. Harva ka paranemist. Aga olin peaaegu terve oma täiskasvanuelu suitsetaja. Asunud vaimsele teele, jätsin maha. Uskuge, vaenlasele ka ei soovi vaeva, mida esimestel päevadel tundsin - tagusin rusikaid vastu seina ja üürgasin nutta - nii suur suitsuisu oli. Et mul on, mille nimel pingutada - vaimse valgustatuse tee, siis jään enesele kindlaks.
Seega, saan aru, et sõltuvused on enamjaolt oma tehtud haigus, siis minu lugupidamine neile, kes soovivad paraneda. Kes ei soovi, siis viha nende vastu ei ole ( sealjuures joodiku vägivaldsus - minu isa- on mulle vastuvõetamatu), siiski haletseda neid on ikkagi raske.

Hmm...me mõistame avalikult hukka alkoholi, nikotiini ja narkootiliste ainete sõltuvuse, aga me ei räägi sõnakestki ravimisõltuvusest. Miks on ravimite kasutamine nii iseenesest mõistetav.Miks on ravimitest tingitud kõrvalnähtude ravimine ravimitega "normaalne nähtus".Miks ei peeta valuvaigistite, palavikualandajate,unerohtude, rahustite, hormoonide,antibiootikumide kasutamist samaväärseks enesehävitamiseks.

Meie hulgas maa peal elab miljoneid inimesi, kes ei tunnista mingeid alternatiivsemaid või vaimsemaid ravimisviise, nendele on tabletid omal kohal vägagi. Ja kõik rohud pole kindlasti mitte sõltuvusttekitavad nii lihtsalt. Kunagi tarvitasin ka antidepressante, polnud raske lahti saada. Tegin kuuri läbi ja kõik. Ja ma ei taha olla vähihaige nahas, kes oma suurtes valudes morfiini ei saaks, olgu see nii suur meelemürk kui tahes. Olen seda näinud, rohkem näha ei taha , veel rohkem tunda. Ma usun, et alkoholi kuritarvitamine on maailmas palju hullemas olukorras, kui tablettidest sõltuvuses olemine. Ja peale selle, Ibumetini tarvitamine ei kahjusta kellegi teise inimese närve ega tervist.

Nojah, eks see ole, et keset päeva pole mitte kõik alati kättesaadav... Ibu on nagu - "kähkukas"  mis hetkepinge leevendab aga hea reiki vastu pole see mingi võistleja. Mis mul viga targutada - abikaasa reikimaster... 

Nojah, eks see ole, et keset päeva pole mitte kõik alati kättesaadav... Ibu on nagu - "kähkukas"  mis hetkepinge leevendab aga hea reiki vastu pole see mingi võistleja. Mis mul viga targutada - abikaasa reikimaster... 

Kõigil pole reikikähkukaid käepärast võtta. St et reikisümbolid pole käe jala ulatuses.

Leontine, Ibu on sinu kähkukas.