Pesa asemel hakkab valgust jagama uus foorum http://valguseleht.ee/ lehel.



Pesa teeme hetkel ainult loetavaks - ehk ei saa enam uusi postitusi ega teemasid teha. Saate ikkagi oma sõpradele privaatsõnumeid saata ja nendega edasi suhelda.

Aasta pärast, 1. septembril 2017, aga suuname pesa automaatselt edasi uuele foorumile. Kes soovivad peale seda oma vanadele tekstidele või sõnumitele ligi pääseda, võivad soovist kirjutada juba uude foorumisse.



Päikest!



Tere tulemast Inglipesa foorumisse, imeline Külaline!
Inglipesa (Valguse Foorum)
 

Autor Teema: Olen õnnelik ja suudan olla jälle mina ise  (Loetud 10773 korda)

0 Kasutajat ja 1 Külaline vaatavad teemat.

Võrgust väljas Inglipai

  • Täisliige
  • ***
  • Postitusi: 139
  • Sugu: Naine
  • Naer annab tagasi jõu, mille võtsid pisarad..
    • Siltsi Maailmavaated Elule :)
Olen õnnelik ja suudan olla jälle mina ise
« : juuni 30, 2013, 16:35:25 »
Mäletan, tegin siia kord postituse liigsest ülekohtusest käitumisest või olukorrast, aga olen hakanud aru saama, et kõik ei saagi olla nii roosiline ja lihtne, sest alati on olukordi ja hetki mille tõttu me peame palju vaeva nägema või siis ootama seda kõrgpunkti. Tunnen esimest korda üle pika aja tõelist õnne ja rahulolu ja soovin et ka teie oma kauneid kogemusi minuga koos jagaksite.

Nimelt, kui aus olla, siis olin ma vahepeal alla andmas ja vandumas kõige suhtes ja ei näinud lootusekiirt mitte millegi suhtes. Peale oma ühe vanema kaotust tundsin ma pikka aega tühjust oma sees, tunnistan, et tunnen seda praegugi, aga mitte enam selliselt. Oli tekkinud sügav haav ja ma vajasin pisukest aega järelemõtlemiseks, sain selle aja, mille eest olen ma ääretult tänulik. Ajad on muutunud tõepoolest ja hetkel ma ei tea kas õnnelikuma ja täiuslikuma elu poole, aga üks on kindel, need ennustused milled olen saanud, on vähehaaval täide hakanud minema. Ja nüüd ma lasengi ennast suunata lainetel sinna, mis lasevad mul olla rahulikuna ja tunda kasvõi ka vähesel määral õnnelikuna ennast. Tunnen esimest korda elus, et olen mina ise ja tean mida ma tahan. Minu elus on olnud nii sirgeid teid kui ka käänulisi (käänulisi siiski rohkem). Tean, et mul on peal lasumas mitmed kohustused, aga ma ei kurda selle üle vaid tunnen head meelt, sest tean nüüd, et ma vähemasti suudan jälle elada ja vastutust kanda. Olin vahepeal rivist väljas mõnda aega, et asjad oleksid võinud minu jaoks isegi väga hullu põõrde teha ja ma oleksin võinud jääda kõigest ilma. Aga miski või keegi ei lasknud mul seda teha ega alla anda. Oli see usk? ({) (Ise ma olen aru saanud seda selliselt, et mu naabritädi, kes on ka üheks mu ristivanemaks, oli samuti suuresti mulle abiks ja teejuhiks.) Mislaadi usk, seda ei oska ma ise õelda, kas siis usk iseendasse või muu, aga miski hoidis mind selle suurema krahhi eest ära. Tõsi, ma ei oleks kunagi tahtnud oma vanaema paigutada hooldekodusse, aga näen, et hetkel on see võibolla siiski parim lahendus. Sain ka omale uue töökoha ja seda võibolla pikemaks ajaks, hakkan taotlema vanaemale eestkostet, saan siis võibolla ta jälle koju tagasi tuua, aga näen seda hetkel ise oma venna baasil, kes joob liiga sageli ja on siis riiakas, mu vanaema ei peaks päevagi kodus vastu ja minu närvid ei peaks samuti vastu. Ma ei põeks sellepärast, et peaksin kasvõi oma vanaema valvama ja hooldama ööpäevaringselt, tean et saaksin sellega hakkama, aga olen siis ka õnnelik ja rahul kui ma tean et mu vanaema on turvalises kohas, sest ma nagu lubasin endale, ma hoian ennast halba mõtlemast või soovimast ja tunnen elust teistmoodi rõõmu nüüd. Olen raisanud juba liiga palju energiat tühiste asjade pärast muretsemise tõttu. Mulle õeldi hiljuti üks lause, mida olen hakanud ka järgima - Ära kunagi muretse asjade (olukordade) pärast, mida sa ei saa enam muuta!

Suured tänud loomulikult ka pesalistele, kes on mulle nõu ja abi andnud. Tulgu selline headus teile tuhandekordselt tagasi!  :L :L :L (kkalli)
Inglid ei ole kunagi liiga kaugel, et sind kuulata