Meedia > Raamatud

Piibel.

(1/1)

raudkull:
Kuna mul siin käisid jälle jehoova tunnistajad piiblit uurimas ,siis tekkis selline huvi ,et mis Teie ka foorumlased sellest raamatust arvate,kui paljud on seda üldse uurinud.

Ferodan:
Piibel - see on kanaldatud tekst, vastavalt tolle aja mõttevibratsioonile. Kujund mis juhtis Eelmist Maailma. Aja jooksul on muidugi sõnatähendused muutunud ja seega ka Mõte, ning neid muudeti ka vastavalt isiklikele eesmärkidele läbi sajandite ühiskonnakorralduse.
Kuid Kõiksuse Seaduste kohaselt, kui Universumis tekib Uus Mõte, siis eelmine läheb uhkelt eelkäijate sekka. Inimkonda juhtiv kujund vahetub uuega. Üks viimastest Eelkäijatest on ka Piibel. See kandis ühte peamist Mõtet - kuidas suhtuda Jumalasse ja määratleda Inimese olemust. Ja kõik teised religioossed raamatud samuti jäljendasid seda üht Mõtet.
Hiljuti aga, vastavalt Uue Ajastu Sagedusele, tekkis planeedil Maa elava Inimese teadvuses Uus Mõte.
See Mõte rääkis sellest, kuidas uut moodi suhtuda Inimese olemusse ja Jumalasse.
See Uus Mõte kihutas suure kiirusega Kõiksuse Avarusse ja kogu Kõiksus võpatas ja rõõm täitis kõikide Energiate Tajusid ja Inglite ning teiste olendite teadvust ning ka Jumal ise tundis seda oma Hinges - Inimene seisis Uue Ajastu lävepakul. Ta määratles ümber oma senise olemuse. Sellise olemuse, mis korraldas Inimkonda tuhandeid aastaid. Ta määratles ennast nüüd kui Valgustkiirgav olend, Jumala Laps ja kõikide Energiaosakeste harmoonilisuses taltsutaja ning kui tulevane Universumi Valitseja. Ja Inimene hakkas tunnetama Teda oma Isana. Mitte võõrasisana... vaid lähedase, armastava, toetava Isana. Läbi selle Uue Mõtte tundis Inimene oma Isa lähedust, Temaga sarnasust ja hakkas Teda tunnistama kui Laps oma Vanemat ning leidis lähedase Armastuse Tema vastu, püüeldes Hinge Valguses läbi oma jumaliku Loomingu Kõiksuse Valguse suurendamise poole, et teha seda koos oma kalli Isaga, oma Õdede-Vendadega ja oma Lastega, et Valgustada Kõiksust kui Pere.
Nii et kõik oleks hea ja et kõigil oleks hea!

Vikerkaarevärvi Pallike:
Ka minul on kodus Piibel olemas, õigemini on juhtunud, et mitmel pereliikmel on oma raamat isegi. Ühe piibli andsime suures mures olevale inimesele kunagi ära. Juba lapsest saati olen huvi tundnud vaimumaailma ja nn. nähtamatu maailma vastu, koos emaga tutvusime erineva kirjandusega, seal hulgas ka piibliga. Minu elus oli sel ajal ka inimene, kes oli religioosne, ning koos temaga käisin ma ka paar korda kirikus ning sama inimene ostis mulle sealt Lastepiibli. Selle lugesin läbi suure innuga ja ma usun, et need kujundid ja õpetuslood olid tol hetkel mulle vajalikud, sain kustutada oma armastuse- ning soojusenälga ja kindla veendumuse, et headus on olemas ja läbi headuse on kõik võimalik. Olen üritanud lugeda ka Piiblit ennast, teatud peatükke olen ka lugenud, aga minu jaoks ei ole see nii oluline raamat, püha ja puutumatu. Mul on tunne, et piibel on raamat,mida osa inimesi enda kasuks pööravad ja tõlgendavad mitmetpidi (mida olen ka ise näinud). Kuna piiblis on enamus tekste kirjutatud mõistujutuna ja sümbolitekeeles, siis ongi selline vaba tõlgendamine võimalik. Mina leidsin endale piiblist peamise õpetuse- armasta iseennast ja ligimesi, armastusel on suur vägi; andesta ja hooli ning austa Loojat, Loodut, iseennast. Ja mulle sellest piisab.

Armastust ja hoolivust kõigile!

raudkull:
Eks see ole jah tõlgendamise asi .Armasta iseennast ja ligemesi on hästi öeldud.

Teresa:
Olen Vikerkaarevärvi Pallikesega ühel meelel :) Ja lastepiibel sisendab headust, soojust, annab headust lihtsate sõnade ja ilusate piltidega edasi ;) Viimasel ajal küsib mu 5a laps, et:"Emme, kui me ära sureme, kas meid siis enam ei ole? Kas ma siis enam kunagi ei saa sind näha?"jms. Näen, et last vaevab see küsimus, vist, pisut. Olen öelnud, et saame ikka pärast surma kokku, et meie hinged saavad koos olla. Siis ta küsib, et kas taevas, pilve peal? Ja kas me oleme samasugused nagu praegu...jne. Päris raske teema (teab, et keha läheb mulla alla, käisime surnuaias ja siis ta küsis ka igasuguseid küsimusi) Ometi arvan, et lapsel on hea ja parem teada, et pärast maist elu ootab ees midagi ilusat (umbes nii nagu Asrid Lindgreni raamatus"Vennad Lõvisüdamed")

Navigatsioon

[0] Sõnum