Autor Teema: Mõtteterad! (Loetud 120570 korda)

camilla · « **Vastus #135 :** august 22, 2011, 15:27:19 »

Leidsin sellise mõttekese:
*Arukus on tarkus ja tarkus on kantud eelkõige empaatiast. Tarka halbust pole, pikas perspektiivis on kaastunne suurim tarkus.

delfiin · « **Vastus #136 :** august 23, 2011, 14:57:33 »

Mari!

camilla!

Ilmas on kõik mitmetahuline, oleneb, millise nurga alt vaadata, sama lugu on ka tarkusega

camilla · « **Vastus #137 :** august 24, 2011, 08:08:38 »

Delfiinike, nõustun Sinuga täielikult

janza · « **Vastus #138 :** august 25, 2011, 14:58:51 »

Mõningad mõttekillud....

Kasvades õpime, et isegi see üksainus inimene, kes ei tohiks meid kunagi alt vedada, teeb seda ilmselt siiski. Me südamed murduvad ilmselt rohkem kui üks kord ja iga korraga on see raskem. Me tülitseme parima sõbraga. Me süüdistame uut armastust eelmise vigades. Me nutame, sest aeg lendab liig kiirelt ning lõpuks me kaotame kellegi, keda armastame. Nii et tee liiga palju fotosid, naera liiga palju ja armasta, nagu poleks kunagi haiget saanud, sest iga 60 sekundit pahurust on minut õnne, mida ei saa enam kunagi tagasi. Ära karda, et su elu lõppeb, karda, et see ei algagi.

Õnne võtmeks on kontroll selgelt piiritletud valikute üle, millele tilgub tasapisi uusi
võimalusi juurde, kuid mitte niipalju, et need segadusse ajaksid.

Edukus on suutlikkus minna ühelt ebaõnnestumiselt teisele, kaotamata entusiasmi.

Chrissumari · « **Vastus #139 :** august 25, 2011, 17:59:03 »

Ma usun ka, et naeratada tuleb alati...kasvõi läbi pisarate

Leontine · « **Vastus #140 :** august 25, 2011, 18:13:56 »

Head ja õiged mõttekillud, kuid kui tee on ees püsti, on enese kurbusega nii palju tegemist, et ei meenu. Siis oleks hea kõrvale head sõpra, kes ütleks sedasama, mida isegi teame ja teistele nende mures ütleme.

Mari · « **Vastus #141 :** september 04, 2011, 13:47:09 »

When there is suffering in love,
it is the love of the ego.

Hingesugulane · « **Vastus #142 :** september 08, 2011, 14:37:10 »

Mariga nõus!

Rosetta · « **Vastus #143 :** september 10, 2011, 20:32:36 »

Keegi hää inimene võiks selle emakeelde ümber tõlkida

Tänud juba ette!

Hingesugulane · « **Vastus #144 :** september 10, 2011, 20:40:53 »

Kui armastuses on kannatused,
siis see armastus on egoistlik.

Mina sain niimoodi aru, aga Mari käest tuleks üle küsida, kuidas tema seda tõlgendab!

Mari · « **Vastus #145 :** september 10, 2011, 22:14:01 »

Jah

vabandan, et ei tòlkinud.

Mulle vàga meeldib see lause, mòistan seda nii, et kui armastuses on kannatused, siis armastab ego. Armastus ei ole vaba. Nàiteks midagi sellist, et naine vihastab vòi solvub, kui mees talle midagi ei too vòi ei tee. Siis ei ole armastus tingimusteta. Puhas armastus on alati VABA, kannatusteta, piiranguteta, aga ego ehk meie madalam mina paneb piirangud ja tingimused. Kui mees vòi naine, keda armastad, otsustab àra minna, siis lase ta vabaks, àra solvu vòi vihasta vms, lase minna. Ma olen suutnud armastada meest tingimusteta kogu sùdamest ja kuigi ma tean, et tema mind ei armasta, ei tee see mulle haiget, sest ego pole màngus.

Rosetta · « **Vastus #146 :** september 10, 2011, 23:26:56 »

Ja kui te purustate õuna oma hammaste vahel, siis lausuge talle oma südames:
Sinu seemned saavad elama minu kehas,
Ja sinu homse päeva õied saavad puhkema minu südames,
Ja sinu hõng saab mu hinguseks,
Ja üheskoos rõõmutseme me läbi kõikide aastaaegade.

Kahlil Gibran

delfiin · « **Vastus #147 :** september 11, 2011, 23:11:27 »

Rosetta

Mari

Aitäh, et mõttetera eesti keelde tõlkisite, sain minagi targemaks

Mari · « **Vastus #148 :** september 12, 2011, 13:48:15 »

Suuuur tànu Rosetta, vàga vàga armas sònum.

Mari · « **Vastus #149 :** september 12, 2011, 16:00:37 »

-Saladusena pùsinud pòhjus, miks vaalad tulevad liivarandadele surema, làmmatades keharaskusega oma kopsud, vòib olla enesetapjalik vajadus inimlikkuse jàrele.-

Pesa asemel hakkab valgust jagama uus foorum http://valguseleht.ee/ lehel.

Päikest!