Panen siis kirja mõned read,mis said luuletusteks 20 aastat tagasi,ajal,mil lõpetasin keskkooli ja tundsin,et tuleb täiskasvanuks saada...otsustasin siis,et osakese lapselikkust jätan endasse kogu eluks:)Selle osa,mis tajub maailma ilu ja harmooniat,mis paneb südame helisema ja laseb näha ja märgata kõige väiksemaidki imesid meie ümber.Tundsin,kuidas aeg peatub,kuidas muutub midagi suurt mu elus...see tunne on siiani meeles...kummaline......Nüüd on möödunud 20 aastat,palju on juhtunud,olen nüüd ise 5 lapse ema.Olen muutunud palju tuimemaks,enamus lapsepõlveimesid on nii tavalised....aga vahel siiski leian end nägemas taas nagu lapsena.Märkamas pisimaid looduse ilusid ja tundmas neist siirast rõõmu.Tajumas lõhnu ja helisid,mis ülendavad kogu hinge.Vaat siis,vahel see isegi õnnestub


Siis,kui minu elus lähedal on pöördepunkt,
siis,kui välja lapsepõlvemaalt viib tee-
püüan olla laps kuni vähegi veel sobib.
Tean,et mitte iialgi ei kordu ei see.
Tahan leida endas veidi südamlikku naeru,
veidi siirust,ülemeelikust ja rõõmu.
Tahan vallatleda,tunda elu vabadust ja jõudu
enne kui ma lapsemõtteist igaveseks võõrdun.

***

Sädeleb,sillerdab,lõhnab
elu järele mets.
Päikesekiirtes pärlendab--
Kauneim pilt on see,eks?!

***

Õitse kuninglik lilleke,
sira silmisse valgust!
Puhas valge ju tähendab
kõige ilusa algust!

***

Ood valgele.

Ilus väike Inglikene
uduhõlmil hõljumas.
Tantsib tuuletukkadele,
lendleb nagu liblikas.
Ingli tiivul aga pole
liblikate kirevust.
Kuid eks kauneim kõigest ole
valge---see toob armastust!!!

(P.S.Minu jaoks on armastusevärv olnud just valge...sellest ajast kui mäletan)

***

Ilus arv.

Seitse,seitse,seitse...
Seitse õnnerauda
seitse ristikheina
seitse piprakauna
seitse pöialpoissi
seitse päiksekiirt
seitse muremõtet
seitse lauluviit
seitse kitsetalle
seitse hirmuööd
seitse suurt ja väikest
kella seitsme tööd.

***

Leidsin kord viiuli vanast majast.
Vana ja koitanud viiuli.
Oli seisnud ta teab mis ajast
vanemast vanemal riiulil.

Ta sees olid tolmunud vanad viisid
vabad ammustest voorustest...
Vana viiuli koju viisin-
taassünd ei erine noorusest.

***

Arvumäng.

4 7 8
11 1 ja 3
2 ning 5 ja 9
6...
kus 10 on?

***

Ma vaatasin lume sulamist-
hajus aegade udu.
Kuulasin vete vulamist-
leidsin laulude kodu.
Üle aasade kõndisin-
sain sealt elule mõtte.
Iseend leidsin uuesti
sinist kannikest pihku võttes.

***
Need on siis mõned mu tollastest ridadest,mis üles said kirjutatud.Eks enamus läks alati sama teed kust nad tulidki....vaid hetkeks rõõmustasid mind ja läinud nad olidki.Tavaliselt tulid nad veel viisiga koos:)
Aga need mis kirja said,on alles...kes teab,millisel eesmärgil....võibolla just seepärast,et neid teiega jagada:)
Päikest,valgust ja hingehelinat teile kõigile!!!

Väga mõnusad luuletused sul on annet!!! Minu lemmik on see ingliga

Aitäh kaunite luuleridade eest, minu lemmik on ka see Inglikesega ning viiuliga.

Üks hingehelin 1995 aastast.See tuli keset rahvatantsupidu varasel kevadel...lilli polnud veel kuskil...ei lehti ega kastetki

Piiskadest nõtkuvad
heldinud lehed
õiealgmed on kummargil kastest
mis päikesekiirtes saab taevavärvid
ja pudeneb kildudeks jala astest.

Maybell, sa oled väga andekas, sinu sõnad lihtsalt voolavad...kaunis ja helge.

...no nüüd jõudis sõrm enne klahvile vajutada, kui mõte lõpuni välja öeldud sai
et ühist:eakaaslus , lasterikkus , müstikahuvi ja luulehuvi (minugi hobiks on luuletuste kirjutamine, alustasin samuti umbes paarkümmend aastat tagasi, vahepeal oli paus ja viimasel (pool)aastal olen üsna produktiivselt kirjutanud.
Sinu oskused on imelised