Üldine jutt > Omalooming
Midagi ammusest ajast...:)
Maybell:
Nüüd ma siis mõistan,miks luuleread mind väiksest peale saatnud on....miks jalgsi koolist tulles ma lihtsalt ei saanud ilma laulmata olla....kogu see rõõm,see armastusetulv,mille looduse ilu ja iga pisim mutukas minus esile kutsusid leidis tee sõnadesse just lauludega,mis lihtsalt tulid...nii viisid kui sõnad,kõik need imelised tunded sünnitasid meloodiaid ja luulevormis sõnu.Neid on minust läbi voolanud tuhandeid...on tõeliselt imeline teada,miks see nii oli...ja vahel on praegugi ;)
Maybell:
Üks hingehelin 1995 aastast.See tuli keset rahvatantsupidu varasel kevadel...lilli polnud veel kuskil...ei lehti ega kastetki :)
Piiskadest nõtkuvad
heldinud lehed
õiealgmed on kummargil kastest
mis päikesekiirtes saab taevavärvid
ja pudeneb kildudeks jala astest.
Vikerkaarevärvi Pallike:
Kui ma olin väike tüdruk, siis ema õpetas mulle, et kui meel on kurb või kui oled vihane, hakka laulma ja enesetunne läheb palju paremaks.
Vikerkaarevärvi Pallike:
Maybell, sa oled väga andekas, sinu sõnad lihtsalt voolavad...kaunis ja helge.
Teresa:
Jah, veendusin taas, et oled väga andekas! Lugesin ennem just Sinu värsse teise teema alt. Tunnen, et midagi on meil sarnast ja ühist. Alates sellest, et enam-vähem eakaaslased, lasterikkus
Navigatsioon
[0] Sõnum
[*] Eelmine lehekülg
Mine täisversiooni