Tõsised... Ausad. Teelolevad. Aga mitte kurvad.
Jumaldan elu.
Kogesin just elu esimest kaugreki sessi.
Ma poleks kunagi uskunud, et seda ütlen, aga vau...
Ja kirjutasin vahetult peale seda midagi Ingellikult tasast.
See särin ja see tunne tõeline
Mu sügav vaikne teadmine
Seekord mõistan ja aru saan,
et ülesanne on hoopis lihtsam.
Sõnad on triviaalsed,
Nad ahistavad meid,
nad raamistavad mõtteid
ja teevad tiivakärpeid.
Mõista, hing - Sa oled täna
ainulaadselt olemas!
Ärka üles. Ole Sina,
Nagu pole olnud veel kunagi.
Sa pole võõras, Sind kohan'd ma.
Ära karda, ma tõesti ei hammusta.
Ma olen Sina, Su habras mina.
Tunneta Välja, siis tead ja näed.
Ma karbi viskan nurka -
temast välja kasvasin.
Täna algab minu elu.
Täna olen ma Lind.
Säde mulle silme eest.
Sõnad mu südamest.
Vaikus mu hingest.
Olen Sinu, oled mu ingel.
24.12.2010
No Sulle ikka, Õnnelinnukene Patience... =)
Lööb ürgset südaööd
väike käokell mu hinges.
Ei lõppe eal tema töö,
ikka tiksub rütm, kui kiigel.
On's tõesti öö?
Nii vaikne see
siinsamas töös
olev tasane meel.
Vaikselt mõistust kummitab
soov ometi uinuda,
ent on asju, mis sunnita
päevalgi valmis ei saaks.
29.01.'11 kell 00.10
Mõtisklustest iseenda ja ajaga.