Inglipesa (Valguse Foorum)
Meedia => Muu => Postitus alustatud kasutaja: AnnaNuustik järgi detsember 22, 2010, 13:11:38
-
Meenub imelisi, inspireerivaid ridu?
Jagagem!
(R)
-
Hando Runnel
Ma õnnistan sind õnnetut
Ma õnnistan sind õnnetut,
ma kallistan sind kahvatut,
ma puudutan su poikvel huult,
ma kamaluga kannan tuult
su põue, mida palavik
on põletamas salalik,
ma osatan su ohkamist,
ma ootan homset kohtamist,
siis õnnistan sind õnnetut,
siis kallistan sind kahvatut,
kui püsib-küsib palavik,
su armastus, see avalik.
***********************
Ja üks kaunis inglisekeelne ka:
Delusion Angel by David Jewell
Daydream, delusion, limousine, eyelash.
Oh baby with your pretty face.
Drop a tear in my wineglass.
Look at those big eyes.
See what you mean to me.
Sweet-cakes and milkshakes.
I'm delusion angel, I'm fantasy parade,
I want you to know what I think.
Don't want you to guess anymore.
You have no idea where I came from.
We have no idea where we're going.
Latched in life, Like branches in a river,
Flowing downstream, Caught in the current,
I'll carry you, You'll carry me.
That's how it could be, Don't you know me?
Don't you know me by now?
-
Nii vaikseks kõik on jäänud
Su ümber ja Su sees
Mis oli see on läinud
mis tuleb alles ees.
-
Mis oli, see on läinud.
Mis tuleb alles ees.
Päev pole, öö ei ole,
silm nagu seletaks...
Oh, kuidas ma seda laulu armastan. Ruja on võrratu, ehkki ma veel aastake tagasi ei kuulanud ÜLDSE Eesti muusikat.
Valgust!!
-
Lihtsalt imelised read... (aitahhkalli) Kuulasin kunagi päris palju Alenderi muusikat, Rujat, need read on tänaseni kallid, väga. (aitahhkalli)
-
Aeg
Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu.
Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.
Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.
Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.
Elul on tung kanda edasi elu,
jällegi Kronos et saaks mõne lelu.
Ei ole möödund või tulevaid aegu.
On ainult nüüd ja on ainult praegu.
Säilib, mis sattunud hetkede sattu.
Ainuski silmapilk teisest ei kattu.
Ei ole mõttetult elatud aegu.
Mõte ei pruugigi selguda praegu.
Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.
Parajal määral saab elu meilt lõivuks.
Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
Alles jääb hetk, milles asume praegu.
Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
kui seda jäävust ka meeled ei taju.
Artur Alliksaar
-
Adriana, nii õigel hetkel read, mis sobituvad just sinna, kus need puudusid. Ei ole paremaid aegu, on ajatu...siin ja paraegu, olles nii aegade algusest, on ja tuleb. Tänan, tänan, tänan... :L :L :L (grupikalli)
-
Kaplinski lastelaul ajast...
*
Aeg käib vanas seinapalgis
vaikse tik-tak sammuga
suure häälega ta pole
kuid on suure rammuga
Aeg on see, kes kellapendlit
lakkamata liigutab
saadab pilvi üle taeva
puude latvu liigutab
Ajal alati on aega
aeg on pika meelega
aeg on leek, mis limpsib halgu
oma kuldse keelega
Aeg on see, kes tõuseb vara
kannab tassid lauale
kevadel toob sinililled
vanaema hauale
Aeg käib mööda metsarada
üle soo ja heinamaa
aeg kõib mööda taevavõlvi
vaikselt, ilma kärata
Aeg on vahel nõnda tasa
et ei ole märgata
alles siis ta tuleb meelde
kui sul aega on ärgata
Nii tore oli seda mudilaskooris laulda....
-
VEENDUMUS
Ainult lapsed suudavad suudelda valgust.
Ainult lapsed suudavad naeratada nii, et selles
pole nukrust.
Ainult lapsed võivad süleleda kevadet.
Ainult lapsed võivad nautida maailma nii, et see
ei tee kellelegi valu.
Kujutelmad käivad nii kaugele, et ei leia enam teed tagasi.
Tunded käivad nii kõrgel, et kõrgus kisub nad kiududeks.
Mõtted käivad nii sügaval, et sügavus neelab nende üdi.
Kes endast välja tungib, jõuab tühjusse.
Kes tühjusest tagasi pääseb, leiab midagi endast ikka veel
ootavana.
Kui lapsikud on päikesed!
Mõelda ainult – niiviisi lõõmata ja lõõmata!
Kui lapsikud laulud!
Mõelda ainult – niiviisi lennata ja lennata!
Kui lapsikud lootused!
Mõelda ainult – niiviisi lummata ja lummata!
Ja kui lapsik on veel armastus!
Mõeldamatu, mil määral võib ta juua ja januneda!
Oma ustavate ulmade nimel,
oma põgusate pettumuste nimel,
oma rahutute rõõmude nimel,
oma valitud valude nimel,
lammutuvate lahkumiste eelõhtute nimel,
üllatavate naasmiste järelhommikute nimel,
unede nimel, mis ennustasid, ilma et seda
usutukski,
ärkamiste nimel väikesil võluvail lagendikel
keset tõeluse tumedaid tihnikuid,
kargelõhnaliste kuukombitsate nimel, mis panevad hinge
kihelema,
rändavate, kodutute tähtede varjatud ärevuse nimel,
ununenud mängude nimel uttu mattunud mägedes,
kustumatute uskumuste nimel,
ilu nimel, mis pole kunagi ilmaaegne,
õnne nimel, mis alati võinuks varem alata,
kirgede kibeda õndsuse nimel,
lembemeloodiate kuuldamatute kulminatsioonide nimel,
tugeva tuule nimel sinu naeru purjedes,
sinu pisarate nimel, mille eest pole kuhugile peitu minna,
kohustuste nimel kannatada,
vajaduse nimel vabaneda,
elu kõikvõimsuse nimel,
armastuse nimel, mis ei talu tardumust,
anun sind,
ära tee lapsele oma hinges haiget.
Artur Alliksaar
-
Henn-Kaarel Hellat
Usklik
Väga vähestesse
ideedesse inimestesse
olukordadesse
suudan veel uskuda
Väga vähestesse aga
siis ka jäägitult
lootusetult
nagu ikka usutakse
-
Sa lakkasid olemast ime
mu jaoks.Ma mõistsin
Su ära.
Kuid siiski
see selguse sära,
see kumendus imeline
Su ümbert ei kao.
Mis tunne on olla Sina?
Mis tunne on olla lill,
puu,taevas?
Mis tunne on olla mõte?
Doris Kareva
-
Armas. Hinge läks...
({) ({) ({)
-
(aitahhkalli), Iris.
-
Kas on su sõnad nõnda palju väärt,
et nende pärast kurvastada tasub
Ma vastu kappi siniseks löön säärt
Ja endale ei leia kuskil asu
Need sõnad võtsid minult kogu jõu
Lõid halliks ühel hoobil maa
ja taeva
Ja pole kedagi kes annaks nõu
Kui ennast iseenesega vaevan
Miks mõtlesin, et ise kõike võime
Ükskõik, mis teised sellest ka
ei teaks
Nüüd näed et mul on tavalised
võimed
Ja vastu ma ei peaks ka siis
kui peaks
T.Soomets
-
Kesk lumehangi põgus päevavalgus
nii kasin,nagu maksaks hingehinda,
külm tungib üdini, ent südamesse, rinda
raas päikest nagu sulanire valgub
Raas päikest nagu läiteks süsi tuhas,
see külmavine varjus hõõgub sula,
kui kajab iilingute valus hala.
Ta paiste vaevalt nähtav tuisuuhas,
soe hoovus siiski põues püsib alal-
jäävaba sadam, süda, jääst on puhas.
M.Nurme
-
Mõtisklus
Kas on siis nii, kui äsja seletati
et elu sind on liialt püganud?
Sa vahel kõrgele liig seadsid lati...
Ka vermeis jalu oled rüganud...
Ja mille tarvis? Sündisid sa kelleks?
Tõepoolest, sedagi sa täpselt tead:
sa pole loodud õnne jaoks, vaid selleks,
et anda juurde raasuke uut head.
Ei kurda sa, et alatuse vastu
sa vahel lahingus jäid kaotajaks
või et su südamele mõni astus
või enne võitu vahel nõrkes jaks.
Sa tead,et puhtalt käidud tee on tähtis
et eesmärk iial teed ei pühitse.
Ja kui ei saavutagi sihitähti,
siis miski ikka jääb. Ja see on tee.
Kuid midagi ka sul on kahetseda,
üht kurbust siiski varjab sinu põu...
Ei mitte kaotusvalu... Ainult seda,
et vahel elasid sa alla oma jõu
L.Andre
-
Kaks kella
Mind lummab kumin
kui selge hõbe
ühtviisi ergutav
ja närvesööv,
kesk kellaarmu
ja keset tõbe,
üks rõõmsalt tiksuv,
teine raskelt lööv.
Kas päevad kaarte
või müüre laovad
kuid summana
on kõigil kuskil hääl.
Ja kellad taovad
Ja kellad kaovad
Maailma kõrvu
ainult kumin jääb.
Oi päevi helli
ja hellalt tõtvaid
me jälgime taas
taevaosuteid
sest pole kelli
nii võimsalt tõtvaid
mis ajalikult
ajatuks teeks meid
tundmatu autor
-
Ma läksin saarelt oma teed-
lõhn meeli uimas veel neid jättes
ning kergelt oma õigused
ma andsin uue võimu kätte
Mu hinges õilmitses ent usk:
oh: saari küllalt veel mu teel on
ning valus- erk kui nüüdne tusk,
oh rõõm, mis ootamas mind eel on.
Kuid miks mul hirm nüüd on, kus pean
ma jätma selle kraami ranna?
Ta üle võimu,
ma ju tean,
ei keegi minu kätte anna,
Siin, aerud käes, ma loksun nüüd
ja ootan, ootan ega sõua...
Mis siis, kui :"Tule!" kajab nüüd
Kuid kaldalt minumi ei jõua...
N.Jarovskaja
-
Aitäh, mulle meeldisid need luuletused :) (aitahhkalli)
-
See salalik org see salalik mägi
kus peidus olla üks salalik vägi
see salalik küngastik
kaugusse kaldjas
kus kivi peal istub
üks haldjalik haldjas
see salalik kaev see salalik läte
kes teda küll kohtab kes tema saab kätte
oh ütle oh vasta
kuis rõõmu saab tuua
võid huuli vaid kasta
või tilgatuks juua
see salalik järv see salalik meri
eks mõtted su enese ümber kõik keri
või tuuseldab puistab
kui näärituisk hangi
miks ära siit ihkad
kui süda jääb vangi
P.Haavaoks
-
;)
Mul on püsivust vaja
ei aita rutt
ühes silmas naer
ja teises nutt
Suus sõnadega
on segi ohkeid-
kui vaikin
siis on mul tarkust rohkem.
tundmatu autor
-
"Ilus maa"
Ilus on suvi ja õhtu,
loojangu värve, langeb me pääle.
Ilus on öö, tähtedevöö,
võimsaid soove kiirgab me pääle.
Tähed, mis õhtuti tõusevad,
hommikul tagasi rändavad
isade maale, isade maale.
Õhtud, mis ööaega sõuavad,
hulguvad, otsivad, jõuavad,
pärale hommikumaale
isade maale
Ilus, ilus on maa,
ilus on maa, mida armastan.
Ilus, ilus, ilus on maa,
ilus on maa, mida armastan.
Maa tuleb täita lastega
ja täita lastelastega,
ja laste-laste-lastega,
maa tuleb täita lastega,
ja laulude ja lastega
ja kõige vastu võidelda,
mis võõrastav või vaenulik,
mis vaenulik või valelik,
ja võidelda, kus võimalik,
kus võimalik ning vajalik,
sest elu kõik on ajalik
ja lastele jääb tulevik.
Maa tuleb täita lastega
ja täita lastelastega,
kui olev tahab olemist ja
tulevikku tulemist,
maa tuleb täita lastega,
maa oma enda lastega,
ja laulude ja lastega,
maa tuleb täita lastega.
Youtube link antud laulu juurde. Nägin kolm tundi vaeva, et see video niisugusen üles saada. ;D
http://www.youtube.com/watch?v=CuU-X3LQs34
-
Nuustik (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli)
lugesin ja mingil hetkel juba laulsin :D
-
Kohekohe saan üleslaetud piltidega versiooni sellest.
Lingi lisan oma eelmise postituse lõppu.
Siis saad lausa kaasa laulda.
Mina igatahes nutsin, kui neid pilte ja laulu koos kuulasin...
=)
-
Nuustik ({) ({) ({)
(aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli)
su loodud ilu videona
pani silmad särama :)
hommik algas imeliselt :-*
-
Armas asi on Sul välja tulnud ({) (aitahhkalli)
-
Ma vahel lisan sinna lehele laule, mis vääriksid inimeste tähelepanu.
See tõi tõesti pisarad silmi, mõteldes, kui allaheitlik Eesti rahvas on olnud ja kui väga ta endale pealesurutud ikkeid tänu aegadepikkustele harjutamistele armastama on õppinud.
Nüüdsel ajal tehakse kangelased inimestest, kes peksavad, lõhuvad, rikuvad, selleasemel, et neile riigipiiri näidata...
Selle laulu kirg põletab ja meenutab, et traditsioon On Püha.
Laps, Eesti armas pruunijuukseline ja sinisilmne laps aasal lilledega mängimas... on saamad minevikuks.
Tänapäeva lapsed mängivad plastmassist kergestipurunevate käratsevate asjadega ja lõhuvad nad ära, sest neile poel õpetatud asjade Väärtust.
Ja Ilu, armastuse, Maa hoidmise olulisust.
Ja see tõesti toob pisara silma.
-
Arvamusi on niipalju, kui inimesi, eksimist esineda seega ei saa.
Kõigil on õigus omale sõnale.
Ja...
Tõesti, on väljakutse sellise materiaalsuse keskel säilitada väärikust ja austust
ning lootust paremale homsele.
Ja olen nõus, et paljud muealised (siinkohal küsimus - kui vanaks te üldse mind peate jutu põhjal?) on tänamatud ja kasvatamatud kutsikad, kes ei tea muud elu, kui "pop"kultuuri õpetatav "joo ja pidutse ja rebi eitesid" temaatika.
Õnneks olen veendunud, et kui meist piisavalt paljud otsustavad olla viisakad ja end kasvatada nägemaks positiivseid aspekte ning väärtusi, mida me pered meile anda võivad, pole miski kadunud vaid hoopis algamas...
Märgakem Võlu selles elus, et me lapsed ja kaasinimesed saaksid me eeskujul sama teha.
-
Laulud kullakesele
Siin mu valu, mu veri,
veri mu haavadest!
Siin mu leegid, mu tuli,
tuli mu südamest!
Haavad, mu kullake, ise
lõid mulle rinda sa,
südame ilusad silmad
süütasid põlema.
Tuli ja veri ja haavad
otsata valusad -
nagu mind taevas aitas,
kokku sidusin nad.
Kullake, võta vastu,
võta tagasi nad,
võta see tuli ja veri,
haavad nii valusad!
Karl Eduard Sööt
-
Ma usun...
Ma usun, et üks kõrgem vägi
küll on ja peab olema,
kes meie elu algust nägi
ja tulevikku tunneb ka.
Kes igavesti ette teadis,
mis on ja peab olema,
kes kindlas sihis ette seadis
me inimeste elu ka.
Ja et ses väest üks osa minus
ka on ja peab olema:
kuis muidu elu tühjas kõrbes
võin loojaks olla mina ka!
Marie Heiberg
-
Külaline
Uks kääksatas tasa.
Võib-olla, et tuul selle avas.
Kõik istusid lauas ja vaikides
õhtust sõid.
Pilgu kui tõstsin,
nägin sind ukseavas.
Seisid ja muigasid -
nii nagu sina vaid võid.
Käest panin tassi ja tõusin.
Muud teha ei suutnud.
Pikalt sa vaatasid mind
ja su pilk oli kurb.
Imelik,
aga Sa peaegu polnudki muutund.
Suu ümber ainult veel sügavam
kibeduskurd.
Tahtsin Sind kutsuda sisse,
ent korraga ringi
hakkasid käima seinad
ja vankuma lõid.
Sulgesin silmad.
Kui avasin, uks oli kinni.
Kõik nagu ennegi vaikides
õhtust sõid.
Doris Kareva
-
Ilusad luuletused.Väga meeldivad! (aitahhkalli)
-
ära ütle et elu on inetu halb
oma koormat et kanda ei jõua
ole uhke ja sirge sa saatuse all
ära iialgi kergemat nõua
varja maailma eest oma pisaraid
naeru selle-eest kõigiga jaga
pea meeles et alati õnnemaid
leidub muredemerede taga
ära kadesta naabrite varandust
vaeseid iial ei tülita vargad
hoia puhtana eneses armastus
hoia sõnu mis pühad ja hardad
ära ütle kui hommik on ududes
et sa päikest enam ei oota
vaata ringi nii palju on ilusat ees
tuleb uskuda ainult ning loota
ära kuluta tundmusi tuultele
kergel käel ära südameid loobi
hoia mõistmist ja hellust ka muudele
sest tagasi põrkuvad hoobid
ära ütle et elu on inetu halb
et väsinud oled ta vaevast
püüa alati aimata pilvede all
sinist lapikest heledat taevast
Doris Kareva
-
Jah.
Alguses oli Sõna.
Ma kuulsin ja ärkasin.
Veel unenäosegasena
toahämaras märkasin -
mu sängil istus üks
ingel.
Ta vaatas mind vaikides -
mispärast, ma polnud kindel.
Ta vaade mind valitses.
Ma tajusin vaikselt uut vaimu
mind, vaevatut valdamas.
Sain sõnatult aegadest aimu,
mis maailmas algamas -
ja ometi polnud see kartus,
vaid teadmine - rahulik ring,
jah, valmidus,
armastustarkus.
Siis silmile suudles ta mind.
Ta huuli tundsin vaid hetkeks
ja joovastust - taevalik and! -,
veel teadmata, k u i
rängaks retkeks
ta oli mind õnnistand.
Doris Kareva
-
Olevast olematust
kogu aeg antakse aimu.
Kõigile kuulatada.
Usun elu ja ennast,
kõiges elavat vaimu,
vaikust sõnade taga.
Doris Kareva
***
Kõik, mida vajad, tuleb su juurde
ühel või teisel varjatud kujul.
Kui tunned ta ära,
saab ta su omaks.
Kõik, mida tahad, tuleb su juurde,
tunneb su ära ja saab sinu osaks.
Hinga, loe kümneni.
Hind selgub hiljem.
Doris Kareva
***
Maailm on vastus,
inimlaps küsimus
ikka, veel ikka.
Imelik püsivus.
Linnu sees muna,
muna sees nõel,
nõela sees tõde.
Kaks otsa on tõel -
ühes on tera
ja teises silm.
Ainus mitmus
on looja ilm.
Doris Kareva
***
Ei tule teist ja paremat maailma
me jaoks. Nii nagu ühtki tegu
ei tõsta ümber.
Tuul ja taevas täna teine on
kui eile.
Ei, ei ühtki tuge väljaspool
me hapraid piire.
Valgus vaid.
Doris Kareva
***
Puud seisavad, kõrged ja pühad.
Ma tunnen, mis mõte on neis,
nende mühas.
See õhtu on lõpuni puhas,
me ei haavanud teineteist,
me olime veidrad ja ausad.
Imelik lausa.
Et seesama mõte on minus
ja kivis ja tuules
ja kõik on siinsamas.
Juures.
Doris Kareva
***
Ma kirjutasin maha, liivale
Su lause, mille laine minult viis,
kui läänetaevas kuma viimane
veel hõõgus, hääbus, kustus
vaikne viis.
Ma kirjutasin maha: meie elu
on mõistmine.
Ja tõstsin silmad siis.
Doris Kareva
-
Ma olen Sina.
Sellel selgel tunnil
on tähed ehmatavalt lähedal.
Käe sirutan kui üle kuristiku.
Hetk sõrmeotsal peatub - aegkristall,
mis läbi valgustab kõik.
Terve elu.
Oh otsija, kas leidsid midagi?
Jah - lapsesilmil järsku vaatab otsa
me armastuse ärkvel igavik.
Doris Kareva
-
Nii sügav...ma olen nii tänulik, Adriana, kullake. :L (aitahhkalli)
-
Kinnitus
Sa tuled ning jälle kaod
Nagu vits vette, tina tuhka
Ümber on raagunud raod,
laotusest kõledust uhkab
Mine,mine
Ja jäägi
Juur märkamatult katkeb
Jääd iseendat ilma
kui viibid eluaeg lennus
ebamääraste märkide vahel
väljaspool siseilma
Tõelus tuulde taganeb, tormiks tõuseb
Laotust majaks
Julgust elamise ajaks
-
Jäine lauluke
Näib vahel ilm kui külmkapp
täis härmas inimkujusid,
sa elama pead keset neid
ja nende jäiseid tujusid
Kui purikad neil sõnad suus
ja pilgud tuisku täis;
mis imet siis,et isegi
sa justkui lumest näid.
Kõik tuisud nende jaoks on null,
töö nende jaoks on häbi.
Nii veerevad kui lumepall
nad tervest elust läbi.
P.Mändsalu
-
Selline on meri
Kui keegi sind solvas või tegi haiget
mine, istu merekaldal,
sest seal oled üksi ja vaatad lainet
sügav rahu hinge valdab.
Sa unustad kõik ja jääb ainult meri
nõnda ääretud lainete vaod,
tema hinguse taktis tuksub su veri,
tema rüppe sa mõttega kaod.
Kaugel, kaugel kumerdub silmapiir
päikese punetav ketas ta varjul.
Veel viimast korda ere, sätendav kiir
helgib vastu lainete harjul.
Helepunased pilved on aeglaselt sõudmas
hajul mõte ka juba tagasi jõudmas
silmapiiri avalast sülest.
Ümberringi on mets ja meri
ning vaikus
on otsekui elavalt tardunud,
sinu istudes loodus uinakuks suikus
vaikselt kuulad ja oled hardund.
Sume hämarus lehvitab metsa all tiibu
nende alla jääb koiduni ilm,
juba merele piimjas udu liibub
vaevalt teerada koju näeb silm
-
Lahtised uksed
Ma ei armasta lahtisi uksi,
kust igaüks sisse tulla võib
kutsumata ja kutsutud.
Ma ei armasta avatud uksi,
kust nutt õuele kostab.
Ma ei taha, et keegi näeks
minu silmades pisaraid.
Ma ei armasta lahtisi uksi,
minu uks on vaid sõpradele lahti
Süda valla vaid ühele on.
Ma ei armasta pärani uksi.
E. Alter
-
Rabelev maailm ei märka
et alati on
sinisel taeval
või hallidel pilvedel
oma nägu
kelmikas-kurblik
silmanurgas pilkav muie
tühjast sagimisest all
-
Tänan, vaikus... :L
-
Kes valguses elab, ei vanu.
Kes kuulub kõiksusse,
kõigile jagub,
ei kulu.
Ta on nagu kivi, mis laseb
end lainetel lihvida.
Ta on nagu peegel,
millele päikene paistab:
valgus, mis ei heida varju,
tuli, mis ei põleta.
Doris Kareva
-
Aitäh, kallis Valguse-Adriana. (aitahhkalli)
-
Huvitav,kas Doris Kareva on Inglipesakese liige?Adriana,aitäh kauni südant liigutava luuletuse eest :K
-
:) Aitäh, mulle meeldib Doris Kareva luule väga ja ühe tema luulekogu põhjal võiks ta vabalt selle foorumi liige olla :D :) ({)
-
Koos Adrianaga ongi Kareva osa meie Sinisest Paradiisist. ({)
-
Ilusat Sõbrapäeva soovin Sulle, kes Sa kaugel oled,
kes Sa üle mõne aja ikka meelde tuled,
kes Sa mõnel hetkel oled hinge ligi,
keda küll ei näe, kuid mõistan ometigi.
Keda vahel nagu tähele ei pane,
veelkord kaunist Sõbrapäeva Sulle, kauge lähedane!
:L :L :L
Sõprus ei küsi:”Palju sa kaalud?
Oled veevalaja, kalad või kaalud?”
Sõber ei küsi:”Kus olid nii kaua?”
Kui tuleb sõber, katad vaikselt laua.
Sõber ei küsi:”Oled kaugel või ligi?”
Sõber teab niigi, kui pidid-siis pidid.
Sõprus ei küsi:”Kas oled mu sõber?”
Ta tuleb sul karguks, kui su ihu on nõder.
Ta ei küsi:”Kas olen sul ainus?”
Ta toob pudeli veini ja toetab su vaimu.
Sõprus iial ei küsi, kes noorem, kes vanem-
Ta on nagu hea vein, mida vanem seda parem!
Arm on üürike, sõprus püsiv.
Mina ta vanust iial ei küsi!
:L :L :L
Sõber on nagu puu, mis suveteel varju heidab,
Sõber on nagu päike, mis parimat päeva täidab.
Sõber on nagu lill, mida kantakse südame ligi.
Sõber on nagu aare, tast ei loobuta ometigi.
-
Kui on hommik, siis mõtlen,et täna tuleb kuldne ja kumendav päev.
Ja mu südamevalu kaob ära, hing on lennul ja kärsitud käed.
Õhtul kassid on ühtviisi hallid, hallid mõtted on väsinud peas.
Ma ei õelnud kordagi kallis, ega teinud vist midagi head.
Aga päev oli pikk nagu elu, magus kibe ja pilgeni täis.
Kukkus kildudeks kullane lelu, hingest läbi taas tuksatus käis.
Juba kord mina selline olen, narr siiras ja arg ja hell,
olgu ka see südamevalu, las ta tuksub mu sees nagu kell.
(N.Pino)
-
Liigutav luuletus...jõudis Hinge. Kullased killud on igavesed, võttes uuel hommikul uue kuju, soojendades ning valgustades. Siiras ja hell inimene on inimene, kes loob ise kildude ümber sära. (aitahhkalli)
-
Minu viimase aja lemmikuid.
Meie kiisul kriimud silmad
istus metsas kännu otsas .
Piip oli suus ja kepp oli käes
kutsus lapsi lugema .
Kes ei oskand lugeda
see sai tukast sugeda.
Kes aga luges aru sai
sellele ta tegi pai.
Ja nii saan ma igal õhtul ennem magama minekut sakutada ja pai.Lapse lemmik luuletus. ;)
-
See oli nii armas, see kiisu-lugu siin teemas, aitäh (aitahhkalli)
Ja asja-ja ajakohane samuti, kui mõelda kassiaastale ;) :)
-
Suur manamine
Looja meelevalguse terast
las valada valgust inimmeelde.
Las vajuda valgust Maa peale.
Armastuse terast Looja südames
las voolata arm inimsüdamesse,
et Kristus saaks Maa peale naasta.
Südamest, kus Looja Tahe idaneb
las juhib eesmärk inimeste väikesied soove -
suur eesmärk, mida Meister teab
ja teenib.
Südamest, mil nimeks inimsugu
las Armastus ja Valgus saavad Võimaluse -
nii kurjadele suletakse uks.
Las Valgus, Armastus ja Vägi
saab Maa peal Kavatsuse teha teoks.
Alice Bailey
-
Niux, aitäh (aitahhkalli) Ilus luuletus, millest kiirgab tugev ja jõuline sõnum Armastusest ja Valgusest.
-
Kirkuse, küpsuse, külluse üle
tumeneb tõsidus, tõuseb
tähtede tuhatkiri,
tuletab tasakesi
meelde:
aeg.
Möödumine.
(Doris Kareva)
-
Kes oma hingeaeda külvab elulõngu,
see nende õitsedes võib tunda Elu hõngu -
nii süda armastust ja ilu täis saab siis,
et vaenudeta homset loota tihkab,
kus veelgi elusamalt elus olla ihkab;
ta usku toetab Sinilinnu lauluviis.
On unistus kui rõõm, mis päevi täidab,
öil pimedail see lambis tule läidab -
nii unenäod on värvilised siis...
ning tundes sõõrmeis joovastavat Elu hõngu,
ta hingeaias puhkeb õide uusi elulõngu...
ja veri soontes kohab võimsalt nagu hiis.
Kes elu armastab, see võlukunsti proovib
ja oma hingeaeda kestvat suve soovib,
ei närbu
eluhõngne
elulõng
ta eluajal siis.
Virve Osila
-
Teresa - Adriana (aitahhkalli)
-
Oh, siin on kohe nii palju head lugemist... aitäh teile! (aitahhkalli)
-
Teresa-Adriana, väga südantsoojendav ja just meile elujõudu andev luuletus! Kallid Sulle!
:L :K :L
-
:L :L :L
Rooman.
Aeg tiksub algust.
Käsi sirutub valguse poole
päikesepudemeid püüdma.
Hirmusegane ootus
keerleb vurrina südame ümber...
Kas jõuan tõusta?
Kõnnin.
Arglikul astel
maapinda komplevad jalad.
Komistan. Kukun. Pisaraid neelan.
Aga ma tõusen jälle
igal järgmisel korral
julgemalt juba.
Edasi lähen.
Jooksen.
Silmapiir sinab.
Kiirus kipitab jalges,
igatsus selgineb silmis...
Liblikapüüdmise tunne
virvleb kõhus...Ja õhus
kumiseb kutse.
Kõnnin.
Natuke longates
rohtunud rööbasteel
hõbepajude vahel.
Kõhklusekihulaste
tüütu pinina saatel
vaevu sean samme.
Rooman.
Aeg tiksub lõppu.
Käsi sirutub Lootuse poole
usalduses ja usus.
Jahtuva südame tukses
mäletan kõike, mis oli...
Tänulik olen.
(Virve Osila)
-
Teresa, tänan, tundsin Su luuletuste jagamisest juba puudust (aitahhkalli)
-
Mulle siin päris meeldib
kõrgel katusel vedeleda
vaade on siit väga ilus
Idas on Peipsi
lõunas on niidud ja metsad
Kõik on väga tilluke ja armas
Ma hakkan ka
elule nii kõrgelt alla vaatama
poole selgem pilk avaneb kõrgelt
Asjad ei näigi siit
nii hullud vaid väga lootustandvad
Jumal, Sul on taevast
väga ilus vaade!
Päriselt ka!
Andrus Kasemaa
-
Väga armas :) (aitahhkalli) :L
-
Niuxu, aitäh! Jumal naudib kindlasti vaadet oma VIP-kohalt :D
-
(aitahhkalli) :L (aitahhkalli)
-
Tule kui leebe tuul.
Tule minuga mu kevad suur .
Tule ,kui tuli ja sära mu sees ,
ole tulekuma kaugel ees
lendan sinu järel üle maa ja vee.
-
Oiiii, E´meare...kunagine minu suur lemmik...jääb vist igavesti minu südamesse. Aitäh!
-
Pallike, kui ma seda luuletust lugesin, tundsin end Jumala kõrval olevat, VIP kohal muidugi ;) väga hästi ütlesid :)
E`meare, aitäh, see on väga ilus, minu üks lemmikutest :)
-
Inimene olla – see on anda,
anda endast raasuke head,
töötada ja luua, raskust kanda,
kanda vahel enamgi kui peab.
Inimene olla – see on mõista,
mõista heitlemisi, kannatust,
mõista siis ka kui on raske mõista,
mõista rohkem kui on nõutud just.
(Leili Andre)
-
Ükskõik kui pikalt
kestab maine tee,
vaid headuses on
kõige lõpp ja lähe.
Et head ei jätku
ütleb ainult see,
kes ise ilmas head
on teinud vähe.
Rudolf Rimmel
niuxu (aitahhkalli) (kkalli) E`meare (aitahhkalli) (kkalli)
-
Aitäh teile kõigile ilusate luuleridade eest (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli) :L
-
delfiin (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli)
väga head read :)
-
...mulle meeldivad ka tohutult :)
-
"Ööviiul"
Ühel üürikesel viivul
hämaram on valge öö.
Ja siis salus lõhnaviiul
valjult helisema lööb.
On see õnn või on see valu –
armastuseviis on see.
Keegi kergelt paljajalu
tõttab läbi kastevee.
Keegi ootab kase najal,
heledamaks läheb aas.
Armsam, see on pidumaja!
Valgeid küünlaid põleb maas.
On need hõisked, on need nuuksed,
sosin summutatud suul..
Armsam, sul on lehejuuksed,
las ma olen nende tuul!
Las mind sinu juurde tulla,
valge lill, mu valge lill!
Läbi õhu, läbi mulla
voogab laul ööviiulil.
Debora Vaarandi
-
camilla (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli)
-
Nii vähe, kui ma luulet loen, siis D.Vaarandi omad meeldivad mulle küll :)
-
camilla :K oled (A) (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli)
-
Kusagil, kus ma ei ole kunagi käinud, ilma kahtluseta kõrgemal
kõigist teistest kogemustest, on sinu silmade vaikus:
su kõige õrnemaski liigutuses on midagi, mis mind endasse sulgeb,
või mida ma ei saa puudutada, sest see on liiga lähedal
su põgusaimgi pilk taasavab mu vähima pingutuseta
kuigi olen end sulgenud kui peopesa,
sa avad mu alati kroonleht kroonlehe haaval nagu Kevad avab
(puudutades vilunult, saladuslikult) oma esimese roosi
või kui su soov on mind sulgeda, mina ja
mu elu sulgume väga kaunilt, äkiliselt,
nagu kujutleks lille süda
kõikjale langevat lund
miski, mida me siin maailmas kogeme, ei ole võrdne
sinu haldjaliku hapruse väega:mille kude
annab mulle kõikide maade värvid,
jagades iga hingetõmbega surma ja igavikku
(ma ei tea, mis see sinu juures on, miski sulgeb
ja avab; tean vaid, et miski minus mõistab
sinu silmade hääl on sügavam kui kõik roosid)
kellelgi, isegi mitte vihmal, ei ole nii väikeseid käsi
E.E.Cummings (ameerika poeet),
luuletus on võetud romaanist "Mõte sinust", autor Rosie Alison)
-
camilla (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli) :L
-
Igas hinges on igatsus,
igas elus on indu;
küllap igaüks igatseb
püüda püüdmatut lindu.
Igal omad on püünised,
lingud ja püügivõtted;
ühtedel teravad küünised,
teistel mesised mõtted.
Igaüks igatseb midagi,
kedagi otsib ja ootab;
loeb kirjutamata ridagi,
loodab, kui polegi loota.
Inimloomus on selline-
soovmõtted on elu seadus…
Olgu unistus ükskõik milline,
pääasi, et seal oleks headus.
Virve Osila “*** Igas hinges on igatsus…”
-
Hinges avab ukse mingi nimetu ja kummaline aim.
Sünnib südamesse veretuksel õrn ja habras lapsepõlvetaim.
Virgub. Sirgub. Läheb sinust läbi. On su ümber. Ajab võrseid sees.
Imeb endasse su valehäbid, sisendab, et kõik on alles ees.
On kui kevad, kui sa usud ennast ega karda elus olla hea,
kui su mõte päikse poole lendab, jättes endast maha lauluread.
Kanna endas läbi eluaja lapse puhast rikkumata meelt,
ole armastuse hääl ja kaja, suuda mõista sõnatutki keelt.
Sinu mõtted siis ei ole kurvad, kui sus kasvab lapsepõlvetaim,
sünnivad su hinges kuldsed urvad, nendes kuhtub kadedus ja laim.
On kui kevad. Läbi jäise sombu lendab sinu pihku sinilind.
Selles tukslevas ja värisevas tombus on su elutunnetus ja hind.
Virve Osila
On kui kevad!
-
Camilla, :L (aitahhkalli) Väga armsad read.
Jah. Igaühel on igatsus hinges ja kui ta ütleb, et pole, siis valetab ta eelkõige iseenesele.
Isegi minul on unistused. :D
-
({) ({) ({)
-
camilla (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli)
Imeliselt südamelähedased :L
Läbi jäise sombu lendab sinu pihku sinilind.
Selles tukslevas ja värisevas tombus on su elutunnetus ja hind.
-
({) ({) ({) ({) ({) (A) :L
Kas tead, mis heldemaks teeb tasapisi?
Miks julm ei olda iial juhtumisi?
Miks lillekiivrid roostega ei kattu?
Miks elu tähetund on kordumatu?
Miks tulukene tuisuvööde kestel
ei kustund, ei kustu inimestel?
B.A
-
camillake (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli)
-
Autoportree
Mu hinges koos on munk ja sübariit.
Ei tea ma, kumba enam, kumba vähem.
Kesk aja hallust köen kui tuliriit
ja otsin kõige kiuste elulähet.
Ma olen enesele mõistatus,
mis võrdselt kätkeb ujedust ja uljust.
Pean aardeks naeru kergemeelses suus
ja rituaaliriistaks narrikuljust.
Ma nagu kangelasi vaatan neid,
kes sooritavad mõne siira patu.
Kesköiti emban templikünniseid
ja kujutlen, et olen sõltumatu.
Kui väsin laulust, lembest, valgusest,
mind haarab kurbus, milles troost ja tabu,
ja päästab üksinduse kalgusest,
mis ikka seirab pääsematult vabu.
On hurmav juhustele anduda
ses sätendavas ulmabakhanaalis,
nii elu täiusesse kanduda
kui pintslitõmme värvijulges maalis.
Artur Alliksaar
-
camilla (aitahhkalli) (A)
-
Haldjatele salailmas
elu võlujutte vestab.
Olgu raske neil või kerge -
sõprus igavesti kestab!
Õieistmel unub rutt,
mõnusasti veereb jutt.
Jäägu osa saladusi ainult meie vahele.
Mõned naljad mõistetavad on vaid meile kahele.
-leitud interneti avarustest-
-
Imearmas luuletus...nii südamlik :L (aitahhkalli) :L
-
Üks imeilus luuletus :L
Sundimatu naeratus..
Sa särad malbelt..
Su mõtted on heledat värvi..
Su silmad on paitamas taevast..
puutud ootuse tukslevat närvi
Juuksed on vabana tuules
tunned liikumist enese ümber
vaadates mööduvaid pilvi
olles teadvusetagune jünger...
Sa tead, et täna on parem
juba hetkelgi naeratad vähe...
vaatad jalamilt mäetipu poole
tehes ise..esimesed sammud
paljajalu..
Sa lähed
Tundes teadmata.. millest küll tuge
kasvab tahe Sinuga koos
taevasinine õhk Sinu ümber
annab julguse..elada muinasloos...
http://www.poogen.ee/?SubID=8&ArID=57866
-
Armas Teresake (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli) :L (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli)
-
Teresake :L (aitahhkalli) :L
Pole ammu saanud lugeda Sinu armsaid luuletusi :) ;) ({)
-
Armas Teresake ;). Nii,nii ilus.Aitah kullakene (aitahhkalli) ^-^ :K ({) ({) ({)
-
ära mõõda mind
oma unistuste
ja mälestustega
lase mul olla
mina ise
võrreldamatu
ka võrratuna
kordumatu
ka korratuna
saladuslik isegi siis
kui ma kirjeldan sulle
oma unistusi
ja mälestusi
-Aita Kivi-
-
Kallis Õnnehaldjake, väga kaunis ja sügav, usalduslik luule. Tänan. Pallikallid.
-
FB-st leitud Aleksander Sünteri luuletus. Mina tunnetan seda kui kanaldust, otse Algallikast. Nõnda puhas, lihtne ja siiras, kõikeütlev...
Nende silmade taga on Looja
Oma kaunimas ilus su sees
Ja mina kui sõnumitooja
Nii nõuetuna Su ees
Jah tõesti nii lummav on ILU
Et jalust võib rabada kõik
Justnagu tõeline ELU
Kus teadmata järgmine käik
Võib käia ta üles või alla
On käänuline see tee
Aga kui seda rada ei talla
Jääb leidmata ilu su sees
Võid vaadata kaugel või otsa
Või kartlikult kiigata teed
Ei ilu saa iialgi otsa
Siin otsmiste-leidmiste teel
Sai maailm nii hetkega selgeks
Ja helgeks ja lummavaks muutus ta kord
Sest ilu kui märkad siis midagi tärkab
Nii see kui ka järgmine kord
-
(aitahhkalli)
-
(aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli)
-
Tänan, armas Hingehelin. Alati on hea meelde tuletada, et kõik kaunis on olemas meis endis :L.
-
(A) (aitahhkalli) (A)
-
:L :L :L
Selleks et armastada pole vaja puudutada,
pole vaja vaadata, pole vaja suudelda.
Selleks et armastada, õpi käteta puudutama,
silmadeta vaatama ja huulteta suudlema.
Selleks et armastada tuleb südamega puudutada,
südamega vaadata ja südamega suudelda.
Selleks et tõeliselt armastada tuleb
südamega armastada.
(internetist)
:L :L :L