Meedia > Muu
Luuletused Eesti ja välismaa autoreilt
Adriana:
Aeg
Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu.
Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.
Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.
Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.
Elul on tung kanda edasi elu,
jällegi Kronos et saaks mõne lelu.
Ei ole möödund või tulevaid aegu.
On ainult nüüd ja on ainult praegu.
Säilib, mis sattunud hetkede sattu.
Ainuski silmapilk teisest ei kattu.
Ei ole mõttetult elatud aegu.
Mõte ei pruugigi selguda praegu.
Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.
Parajal määral saab elu meilt lõivuks.
Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
Alles jääb hetk, milles asume praegu.
Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
kui seda jäävust ka meeled ei taju.
Artur Alliksaar
Vikerkaarevärvi Pallike:
Adriana, nii õigel hetkel read, mis sobituvad just sinna, kus need puudusid. Ei ole paremaid aegu, on ajatu...siin ja paraegu, olles nii aegade algusest, on ja tuleb. Tänan, tänan, tänan... :L :L :L (grupikalli)
AnnaNuustik:
Kaplinski lastelaul ajast...
*
Aeg käib vanas seinapalgis
vaikse tik-tak sammuga
suure häälega ta pole
kuid on suure rammuga
Aeg on see, kes kellapendlit
lakkamata liigutab
saadab pilvi üle taeva
puude latvu liigutab
Ajal alati on aega
aeg on pika meelega
aeg on leek, mis limpsib halgu
oma kuldse keelega
Aeg on see, kes tõuseb vara
kannab tassid lauale
kevadel toob sinililled
vanaema hauale
Aeg käib mööda metsarada
üle soo ja heinamaa
aeg kõib mööda taevavõlvi
vaikselt, ilma kärata
Aeg on vahel nõnda tasa
et ei ole märgata
alles siis ta tuleb meelde
kui sul aega on ärgata
Nii tore oli seda mudilaskooris laulda....
Adriana:
VEENDUMUS
Ainult lapsed suudavad suudelda valgust.
Ainult lapsed suudavad naeratada nii, et selles
pole nukrust.
Ainult lapsed võivad süleleda kevadet.
Ainult lapsed võivad nautida maailma nii, et see
ei tee kellelegi valu.
Kujutelmad käivad nii kaugele, et ei leia enam teed tagasi.
Tunded käivad nii kõrgel, et kõrgus kisub nad kiududeks.
Mõtted käivad nii sügaval, et sügavus neelab nende üdi.
Kes endast välja tungib, jõuab tühjusse.
Kes tühjusest tagasi pääseb, leiab midagi endast ikka veel
ootavana.
Kui lapsikud on päikesed!
Mõelda ainult – niiviisi lõõmata ja lõõmata!
Kui lapsikud laulud!
Mõelda ainult – niiviisi lennata ja lennata!
Kui lapsikud lootused!
Mõelda ainult – niiviisi lummata ja lummata!
Ja kui lapsik on veel armastus!
Mõeldamatu, mil määral võib ta juua ja januneda!
Oma ustavate ulmade nimel,
oma põgusate pettumuste nimel,
oma rahutute rõõmude nimel,
oma valitud valude nimel,
lammutuvate lahkumiste eelõhtute nimel,
üllatavate naasmiste järelhommikute nimel,
unede nimel, mis ennustasid, ilma et seda
usutukski,
ärkamiste nimel väikesil võluvail lagendikel
keset tõeluse tumedaid tihnikuid,
kargelõhnaliste kuukombitsate nimel, mis panevad hinge
kihelema,
rändavate, kodutute tähtede varjatud ärevuse nimel,
ununenud mängude nimel uttu mattunud mägedes,
kustumatute uskumuste nimel,
ilu nimel, mis pole kunagi ilmaaegne,
õnne nimel, mis alati võinuks varem alata,
kirgede kibeda õndsuse nimel,
lembemeloodiate kuuldamatute kulminatsioonide nimel,
tugeva tuule nimel sinu naeru purjedes,
sinu pisarate nimel, mille eest pole kuhugile peitu minna,
kohustuste nimel kannatada,
vajaduse nimel vabaneda,
elu kõikvõimsuse nimel,
armastuse nimel, mis ei talu tardumust,
anun sind,
ära tee lapsele oma hinges haiget.
Artur Alliksaar
Patience:
Henn-Kaarel Hellat
Usklik
Väga vähestesse
ideedesse inimestesse
olukordadesse
suudan veel uskuda
Väga vähestesse aga
siis ka jäägitult
lootusetult
nagu ikka usutakse
Navigatsioon
[0] Sõnum
[*] Eelmine lehekülg
Mine täisversiooni