Üldine jutt > Mure

Punastamine

(1/2) > >>

Punane:
Tere!

Mul on üks väga väga suur probleem ja ma ei tea kuidas sellest välja tulla...

Ma olen 13 ja ma punastan iga väiksema asja peale ja tänu sellele on mul sõpru ainult mõni üksik.Kõige hullem selle asja juures on see et nii kui keegi mu nime mainib siis lähen näost kohe punaseks ja klassiõed muidugi kohe mätkavad seda ja hakkavad norima.Just see norimine teebki kõige rohkem haiget.Tunnis on muidugi asi veel hullem sest nii kui õpetaja küsib siis kohe näost punane ja see võib kesta pea 30 min.

Olen kuulnud et punastamist saab varjata meigiga,aga kas see ka toimib?Või kas keegi teab mida võiks teha et see asi kaoks?

Helina

Gardemea:
   Kõigepealt peaksid harjutama ennast ükskõiksemaks, mitte reageerima ümbritsevale... umbes nii, et: ah, mul suva kõigest! :) Või siis, et - mis teised mõtlevad, ei huvita...

Õnnehaldjas:
Armas Punane  :) ({)
Punastamine tuleb sul kartusest olla tähelepanu keskpunktis. See, kui meigid, ei lahenda probleemi. Pigem küsin, mida kardad ja miks?

Punane:
Tegelikult on mul seesmist julgust päris palju...ma tahaks väga esineda jne aga mind segab selel juures punastamine...kas ma võiksin selelst nii lahti saada kui ma mõtlen et ma ei punasta ja kui punastan siis küsin endalt miks?ja ütleme kui ma seda enda peas mõtlen kas mu nägu läheb siis tavaliseks tagasi?  :)

Erela:
Kallis Punane! Tean mida sa võid tunda. Ma olen küll hulga vanem sinust aga ikkagi kipun punastama. Kooli ajal minu teada seda mul ei olnud. Kuna ma olen põhitööna olnud müüja siis on see suhteliselt segav olnud, eriti vist ise enda jaoks.
 Kui oleks inimesed ümber ringi mõistvamad ja ei hakkaks kommenteerima, kui punastan siis oleks elu lihtsam  :) Kõige hullem oli kui olin toidupoes müüja, järjekord seisab näeb kõik kuidas vahest täiesti mõttetu teema peale või siis endale midagi sisendades punastan. Siis tuleb mõttetes teemat muuta  :D
 Enamus ajast püüan mõelda, et olen selline siis olen ja kui keegi minuga sellepärast suhelda ei taha siis polegi nendega vaja suhelda. Tegelikult ei tea ju nemad mille pärast mul nägu punaseks läks ega eriti vahel ise ka ei tea :D
 Arvan, et need kes pole tundnud sellist n.ö allumatut punastamist ei mõista neid punastajaid ja enamused teevad ennatlikke järeldusi sellest nt. keegi meeldib kellegile või näed valetab või tunneb häbi.
 Vahest on nii olnud, et tunnen, et läksin punaseks aga lähen peegli juurde vaata polegi näost punane :) Arvan, et seda peita pole mõtet, pigem tuleb enesega rahu sõlmida. Kunagi möödub kõik.
 Ei ole mina ka veel sellele selgusele jõudnud miks ma punastan. Viimasel ajal küll vähem punastan.
Nüüd tuli nii pikk jutt :D
 Ole tubli ja enesekindel, need kes su kõrval on su tõelised sõbrad olenemata sinu eripärast.
Valgust ja Armastust  (kkalli) (aitahhkalli)  :L (aitahhkalli) :L
 

Navigatsioon

[0] Sõnum

[#] Järgmine lehekülg

Mine täisversiooni