Üldine jutt > Mure

Olen vasinud,enam ei joua

(1/13) > >>

Onnelik:
Raske ja ebameeldiv on siin sedasi hadaldada,kuigi tean,et on suuremate muredega inimesi,aga mul lihtsalt pole kellegiga raakida.Olen raske puudega pensionar,abikaasa samuti.Kuna ma ei taha siin raamatut kirjutama hakata,siis teen natuke lyhemalt,kuigi voiks siin vist toesti mitmekoitelise raamatu valmis kirjutada.See selleks.Ma ei tea,kas ma olen ara neetud,aga niipalju,kui ma ennast maletan,pole mul miski hasti lainud.Olen parit vaesest perekonnast,kus isa oli surnud.Peale minu oli perekonnas veel kolm last,kes on ka nyydseks surnud.Oe olevat ema surnuks maganud,yks vend poles ara,teine vend lasti tol ajal haiglas peale mootorrattaga juhtunut ara surra.Ema ei sallinud mind silmaotsaski,kuigi aitasin teda vaiksest peale karjalaudas igas toos.Ma ei tea,kas keegi teab,milline oli 1965 aastal lauda too.Koolis keegi mind ei sallinud eriti,sest olin sihuke vaikne ja vaesest perest.Ei saanud ma kuhugile ekskursioonidele,ega kinno,ega teatritesse,kus teised kaisid.Vahepeal on palju ebameeldivusi labi elatud,mida ei joua siin kirjutada.1979 aastal oli mul endal onnetus,kus anti mind elule tagasi.Pole siiamaani aru saanud,miks.Olin ju juba surnud.Oppisin uuesti kaima,abiellusin 1980-ndal aastal.Abielu polnud,miskit vaart,sain rohkem peksa ja alandusi tunda.Keiserloikega toin ilmale kolm last,praegu elab ainult tytar,kes sai 28-sa aastaseks 13-ndal see kuu.Tytar ja poeg uppusid.Olen elanud veel kahe mehega ja ainult selleks,et natukenegi onnelik olla,aga vota napust ,koik kordus jalle.Peksa olen saanud puuhalgudega jne.Ei saa siiamaani aru,miks.Pole kellelegi tahtnud halba,aga ei tea jah.Lahutasin oma laste isast,kes lapsed meelitas enda juurde.Hoolitsesin ema eest,kellel moistus polnud korras,enda tervise peale motlemata.Mul ei tohtinud yhegi meeshingega tegemist teha.Nyyd siis olen abielus juba 6aastat ja elu on lausa porgu.Peale selle jain arstide syy tottu raske puudega invaliidiks.Raha mul pole kunagi olnud ja pole mul praegugi,et kusagilt abi saaks paluda.Mina usun Inglitesse ja koik,mis siin Inglipesas on.Ma ei tohi naerda,mul laheb koik halvasti,mis teen.Oma kodus olen nagu vang.Telekapult ja arvuti on pea kogu aeg mehe kasutada.Miks ma lahku ei lahe,mul on temast kahju.Tahtsin Inglikaarte kasutada,ei saa.Kogu aeg tuleb ikkagi ette,et viga ja andmed puuduvad.Tahtsin tana sonumit mitu korda saata,ei saa,et jalle mingi viga pidi olema.Ma ei saa aru,mis minuga toimub ja miks pean koike seda taluma.Olen siin mitmeid asju teinud,aga ei midagi.Kui olin haiglas voitlemas oma elu eest 2aatat tagasi,milliseid oudusi ma seal nagin ja mis minuga tehti.Porgu,mitte haigla.see on ainult vaikene osa minu "onnelikust elust.Natuke kergem hakkas kyll.Peale selle olen ma juba nadal aega haige,oudsates valudes ja suures palavikus.Arge nyyd vaga pahandage,kallikesed,kes siin pesakeses elate ja toimetate,et tyytasin Teid.Olete parimad.Tulen alati siia pessa,kui raske on.Paikest ja joudu koigile

silipik:
Kallis onnetu, väga valus oli sinu lugu lugeda, keha lõi justkui krampi ja silmad läksid märjaks. Mina soovin sulle, et usu inglitesse, õpi nendega suhtlema, kutsu neid appi ja puhasta end nii nagu oskad. Loe siin inglipesas ja aita ennast. Soovin siiralt, et sa saaksid inimväärse ja hea elu. Kallistan sind mõttes ja saadan palju ingleid su juurde. Ole tubli ja usu, see kõik muutub.

Kuigi siinkohal ei saa ma aru, miks üks inimene nii palju peab kannatama....

Onnelik:
Suured kallid Teile silipik ja habe.Jah elu on selline nagu ta on ja veel oeldakse,et elu on selline,nagu sa ise ta enda jaoks teed voi kudagi nii oli.Sellest ma saan aru.aga kuidas saab vaike laps enda elu kujundada.Niipalju,kui ma ennast maletan,kui vaike olin,isaema tegi syya,saatis kooli,muud ei maleta ma temast midagi.Oli lihtsalt yks vaga,vaga hea vanaema.Ja rohkem polegi oma lapsepolvest midagi head maletada.Mis siin minu arust lapsel elu kujundada.Antakse sook,pannakse riidesse jne.Sonaoigust pole.Karistatakse,kui tuju tuleb.Maletan,et joulude ajal ma enne kommipakki katte ei saanud,kui mingi luuletus pidi peas olema,aga kuna mul oli nii halb malu jaluuletus pahe ei jaanud,siis pakki joulu ohtul ei saanudki.Ema lihtsalt ei andnud.See selleks.Olen proovinud Ingleid appi paluda ja sada imet teha,eluke laheb ikka kehvemaks.Mees mul sellistesse asjadesse ei usu ja on selle vastu,et ma siin pesas yldse kain.Ma pidavat hull olema jne.No las ma olen siis hull,aga mina tunnen ennast siin hasti ja mis mul sellest,mis tema arvab.Igal juhul leidsin endale siin parema kodu,kui eales varem on olnud.Vot nii.Igal juhul suur aitah selle pesa ehitajatele

Rosetta:
Onnetu, üks suur, suur virtuaalne kalli Sulle  ({) ({) ({) ({)
 (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli)
 (grupikalli) (grupikalli) (grupikalli) (grupikalli) (grupikalli)

Nii tore, et vaatamata kõigele suudad Sa ikka olla ka optimistlik.
Jah, see pesake on tõesti teiseks koduks. Siia on alati meeldiv tulla. Siit saab hingeabi.

Ja kui teised ei usgi sellesse, mida me siin kirjutame ja tunneme, siis on see nende probleem, mitte meie :) Meie oleme oma hinges ja vaimus kordades rikkamad lihtsalt  ^-^

Valgust ja Ingleid Sinu teele!

penditar:
Kallis õnnetu ära ole õnnetu! Ma kujutan enam vähem ette mida sa oled läbielamas sest olen ka ise tõelisest põrgust läbi tulnud. Mis ma omast kogemusest oskan sulle soovitada? Kannatused on karastuseks vahest on vaja hästipalju kannatada et siis ühel hetkel saada ülim tasu ja ma usun, et oled peagi seda tasu saamas. Kõigepealt tahaks ma et sa õpiksid enast ise austama ja ära enam kunagi mõtle et sa ei ole paremat elu väärt oled küll. Jumal ei taha, et me kannatame ta tahab et me leiaks igast asjast välja pääsu. Kahjuks tekitame me ise endale kannatused ja enne kui siia sünnime valime puhastumise tee. Kuskilt lugesin et tõeliselt õnnelikud on need kes palju kannatavad. Väike lohutus aga ikkagi püüa olla positiivne ja kasvata endas positiivsust veelgi otsi nimelt igast halvast katsumusest midagi head isegi surmas ja leinas on midagi head mille eest saab tänulik olla. Näiteks oled sa õnnelik et said võimaluse õpida tundma oma tütart ja poega ning nüüd nad hoiavad sul vahest silma peal. Ma tunnen lausa kontides, et kui sa õpid oma mineviku nägema ka heas valguses siis asi paraneb.

Navigatsioon

[0] Sõnum

[#] Järgmine lehekülg

Mine täisversiooni