Üldine jutt > Mure
Mure väga äreva ja hirmudes oleva poja pärast
Sirtsu:
Eelkõneleja soovitatud raamat on kindlasti abiks. Kuid mina soovitan siiski pöörduda kindlasti ka lastepsühhiaatri poole.
Rõõmu ja rahu teie koju :K
Leontine:
Mina soovitan ka spetsialisti, ehk siis lastepsühhiaatri juurde pöördumist. Palvetamine ei tee paha, kuid kust me teame, et oleme piisavalt puhtad ja tugevad, et palved vastuse saavad.
Õppija:
Aitäh Teile kõigile!
Usun, et kõigil on öeldus tõetera sees. Eriti selles, et vanema hirmud kanduvad lapsele üle. Sisimas tundsin küll, et need minu arvates väga hästi peidetud hirmud, tunneb laps ikkagi ära ja lapsena tahab ta ju oma emale kõike paremat ja mida muud ta teha saakski, kui need hirmud enese kanda võtta. Hirmuahel seob mind ja mu enda emagi....ja nii võib ilmselt jätkatagi. Kel jätkub jõudu ja tarkust see läbi raiuda...Esmaseks tasub vist loobuda ohvriks olemisest.
Mau:
Ei tea,et oleks lastepsühholoogid nii hirmsad.Vastupidi tänapäeval on hoopis teised meetodid.Laste ravimine käib läbi joonistamiste ja mängude.
Ja kui kuskil kasutatakse rohtude täistoppimist,on igal emal õigus nendest loobuda.Lapse nimel tasub proovida kõiki võimalusi. ({)
Leontine:
Just, Mau. Sensitiivi või mõne teadja juurde minek, et alustada häirete põhjuste väljaselgitamisega, on mõistlik mõte. Psühhiaater ka. Mu sõbranna on lastepsühhiaatrias õde ja ta räägib, kuis ta seal lastega ja nende lähedastega tegeleb - peamiselt eelkõige algpõhjuste väljaselgitamiseks. Ka selles haiglas puhuvad uued tuuled.
Peamine, mida öelda tahtsin, on see, et Sa ise ei pruugi veel nii tugev ja teadlik olla, et oma lapse foobiate algpõhjuse ja ravimisega hakkama saad. Aga abi on vaja. Lihtsalt istuma ja inglite abile lootma jääda poleks mõistlik. ({) (A)
Navigatsioon
[0] Sõnum
[*] Eelmine lehekülg
Mine täisversiooni