Üldine jutt > Mure
Mure
p3iksesära:
Ma tean, et on palju suurema murega inimesi, aga ma tean ka seda, et ma ühel hetkel enam ei suuda ning see hetk on praegu. ma jätan teisele tugeva mulje, aga sisimas olen nõrk. tulen kuidagi oma eluga ikka toime, aga ma olen üksi. see üksindus rõhub ja rõhub mind. asi pole selles, et ma lükkaks inimesed endast eemale või ei suudaks suhelda, aga midagi on mille pärast kõik inimesed mu ümber, kes mulle on meeldima hakanud, leiavad kellegi aga paraku mitte minu. ma proovin olla positiivne, aga ma pettun pidevalt ja nüüd ma enam ei jaksa isegi pingutada. ma nii väga sooviksin enda kõrvale kedagi, kes mind toetaks:( ma uskusin enne metsikult palju inglitesse ja enda sisetundesse, aga nüüd hakkab see kaduma, sest ma ei näe ühtegi märki, et asjad liiguks paremuse poole. kuidas ma sellest vastikust üksindustundest lahti saaks? ma tammun paigal, kõik on ühesugune ja näib mõttetuna. elu mõte hakkab kaduma..
janza:
Raamatust: "Tuleta meelde" lk 70-86.
Siin väike lõiguke sellest:
habe:
Sinu küsimus ei seisne selles, kui suure sajupilve all sa kõnnid, vaid selles millal sa selle pilve alt välja jõuad. Kuni on pilv, on ka sadu ja kuni sadu, on olematu nähtavus - ja ometi võid sa olla juba üsna üsna pilve piiril. Tean üht sarmikat noort naist, kes sarnases masenduses oli kuni oma 40 sünnipäevani... Sealt edasine on aga toona puudujäänu juba kuhjaga korvanud. Sinu elu on sinu ülesanne sulle lahendada ja see koorem ei ole raskem, kui sa kanda jaksad. Ära heida meelt ja ära kaota lootust - parimad kingid on tavaliselt üllatuskingid. :L
Leontine:
Tean vist päris hästi, mida Sa tunned. Olen ise ka alles sajupilve alt välja jõudmas. Oled kindlasti kuulnud õpetust: ütle enesele igal hommikul peegli ees: ma armastan sind. Muide, mina pole sellega veel hakkama saanud. Õhtuti võin veel end armastada, kuid hommikuti - seda unepaistes silmadega ja padjaga näos, eite on küll raske armastada.
Aga ma kasutan väikeseid nippe, mis tõesti toimivad - ma hellitan ennast. Teen mõnusa kruusitäie kohvi ja poen oma armsasse tugitooli lambanaha alla - mõnus. Teen jalgadele meresoolavanne - mõnus. Kui viitsin süüa teha, siis katan enesele korralikult lõunalaua - hea tunne. Süütan küünla ja kuulan just niisugust muusikat, mis hetkel meeleolu loob - rahu. Jne. jne. jne.
Ei luba Sulle, et see kerge on. Pead täielikult oma mõtlemist muutma. Ka mõtetest pead välja viskama kõik negatiivsed sõnad nagu: ma ei saa, ei suuda, ei oska, ei vääri, mul ei ole, mind ei armastata jne. jne. Selle asemel mõtle: paras katsumus aga ma saan hakkama, on jah päris paras sasipundar aga ma hakkan tasapisi harutama ja saan hakkama, see on mulle tundmatu asi aga ma õpin selle selgeks, ma väärin parimat, sest kuigi ma pole (mannekeen, rikkur, humoorikas, mul on suur nina ja kõverad koivad), siis pole ma kellestki viletsam. Olen see, kes olen. Ja kui teised mind ei armasta, ei taha minuga suhelda, siis on see nende probleem. Mina enesele meeldin, ma armastan ennast. Vaat, ja kui jõuad sinnamaale, et tunned - Sa tõesti armastad ennast - hakkad Sa kiirgama armastust seest välja. Sa hakkad kõiki ja kõike nägema heledates toonides, hakkad armastama kõiki ja kõike - loodust, olukordi, inimesi jne. Ja siis mõistad, kuis külgetõmbeseadus toimib. Praeguse masendusesolekuga tõmbad ligi just samasuguseid situatsioone ja peletad inimesi enesest eemale. Siis hakatakse Sinu seltsi otsima, Sinu arvamustega arvestama. Kõik, mille ette võtad, õnnestub.
Nüüd veel asi, millega ma ise veel kuigi hästi hakkama ei saa: Sa pead õppima saatma isetut armastust ka neile inimestele ja situatsioonidele, kes/mis on Sulle ülekohut teinud. Need on Su eluõppetunnid, mida oled sellesse kehasse siia Maale tulnud ära õppima. Kui Sa alla ei anna, mõistad, miks see või teine õppetund on Sul siin õppida, siis Sa ei süüdista enam teisi, vaid suudad neile armastust saata, neid tänada - inimesi/situatsioone. Me sünnimegi siia ikka uuesti ja uuesti, et läbi raskuste õppida ikka selleks, et muutuda aina täiuslikumaks.
Keeruline jutt ja veel keerulisem seda ellu rakendada? On küll. Aga toimib. Looja pole Sind maha jätnud.
Sul on vägagi võimalik nautida täie rinnaga maist paradiisis oma selles kehastuses.
Ja õppida, õppida õppida! Loe vaimset kirjandust, küsi inimestelt nõu. Siin foorumis on palju viiteid linkidele, kuhu võiksid piiluda.
Ja lõpuks. Omast käest võin öelda, et ainuüksi pesakesest läbiastumine toob rahutunde. :L ({) ({) ({) (A)
Chrissumari:
Leontine! ({) :K
Navigatsioon
[0] Sõnum
Mine täisversiooni