Üldine jutt > Mure

Materiaalne pool

(1/1)

Inglipai:
Tere! Ma ei ole väga pikka aega oma murest siia kirjutanud. Täna hommikul juhtus üks õnnetus. Mu elukaaslane sõitis sisse kitsedele, üks-kaks kitse said ka vigastada, Nüüd mu elukaaslane on mures, et jälle läheb sinna sisse raha.
Nii, siit minu mure siis hakkabki pihta. Inimene, kes satub liiklusõnnetusse, ükskõik kelle elusolendiga, ei tasuks kunagi muret tunda, KAS AUTO JÄI TERVEKS. Esmatähtis on see, et jäid ise terveks, ja jäi terveks ka loom või teine liiklusõnnetuses oselenu. Aga paraku minu elukaaslase puhul see ei eksisteeri nii, ja ka ta emal. Ta ema ripub tal sabas igatemoodi nagu sabarakk. Teeb talle asju ette taha ära ja sellepärast pole ka meil oma elu ja juhtuvadki need mis juhtuvad. Ma ei ole suutnud ennast enam vaimselt arendada edasi, ja nüüd ma siin vaevlen kõrgvererõhu tõve käes, ise veel rase. Ma ei saa enam oma elukaaslasele mitte midagi rääkida, eriti vaimse poole pealt, et asjad ei ole number üks, läheme ikka ja alati tülli. Tema ütleb et need ei olegi, aga samas tunnen ennast täiega eemale tõrjutuna. Olen lugenud, et need mehed kes oma vanematega koos elavad, ei muutugi iseseisvateks, nende jaoks ükskõik, nagunii tema vanemad toetavad kui midagi peaks juhtuma. Olen nii kurb ja meeleheitel siin, olen isegi rumalalt mõelnud, et oleks võibolla ei olekski määratud meile seda last ja ma isegi tahtsin teda ära kaotada. Tunnen siiamaani häbi sellepärast, sest mingil ajal loksusid asjad paika ja ma hakkasin asju teisiti nägema. Aga olen nii mures, põgeneksin siit ei tea kuhu, kui vaid saaksin. Ja teiseks ei ole ka sellist hinge sees. Ligimese armastus on nii suur sees oma lähedaste vastu ja lugupidamine. Millal hakkavad inimesed aru saama, et tuleb armastada teist inimest hoolimata tema vigadest, aga mitte muretsema mingite lollakate asjade pärast, kes ei paku sulle ei lohutust ega armastust. Ma tean, et arvamusi on erinevaid, aga vahest on tunne küll peal, et milleks mind siia vaja on, nagunii keegi mu juttu ei pea millekski ja mõeldakse et surun oma juttu peale.
Oeh, tegelikult see kõik on aina kasvanud mu sees, kardan et langen suuremasse masendusse. Mõtteid ju blokeerida ei saa. Minu sees mõllavad mitmed tunded - viha, kurbus, armastus ja hoolivus jne. Ma olen jälle langenud sinna samasse staadiumisse, kus ma olen hinges nii palju negatiivsust täis ja soovin endale vaid halba, näitamaks oma lähedastele kui habras võib olla üks elu. Tean, et see on üks väga nõme ja hullumeelne mõtlemine, see mind maha rahustabki selle tagajärjel kui mõtlen nii ja siis tuleb kusagilt jälle pinnale positiivne mõtteviis.
Mina saan täna hommikusest juhtumist aru niimoodi, et see on väikest viisi hoiatus mu elukaaslasele, et ta ei oleks kinni materiaalsest maailmast ja pööraks ennast veidi hingelisema poole peale. Aga see oleks ime kui nii juhtuks, sest tal on palju selliseid sõpru, kelle iidol on tehnika. Tellitakse igasuguseid vidinaid endale, siis mu elukaaslane jälle jookseb nendele appi, postipakid käes. Kui mina tahan veidikene temaga juttu rääkida, siis tema, et on pika päeva tööl olnud ja ei viitsi, see selleks. Aga mis on tema esmane asi kui koju tuleb õhtuti, läheb kööki, räägib oma vanematele pikalt ja laialt ja mulle miskit moka otsast podiseb. Ja siis kui mina ütlen, et ma tahan ka pikemalt teada mis toimub jne, siis tema mulle, et ma arvasin et sind ei huvita need asjad ja ma selle pärast ei hakanud rääkima.  :o Mis mõttes nagu. Jah, see kui ma olin veel noor ja loll, siis tõepoolest mind mingi töö jutt ei huvitanud, sest käisin ka ise tööl ja ei tahtnud teisi kurnata sellega, aga kui küsiti kuidas läks, ikka vastasin. Siis veel üks asi lisandub siia juurde, mu elukaaslasel on südamega miskit korrast ära, kui ma ei ole saanud öösel sõba silmale siis olen kuulanud, et tal hing jääb pooleks minutiks kinni ja vähemaks ajaks ja seda üsna tihti, siis täna ta pidi nüüd helistama arstile, et see asi ka  korda ajada, aga nüüd tänu õnnetusele tal pole selline asi enam meeleski  :( Ma ei ole küll õige inimene nendest asjadest rääkima, aga olen tõsiselt solvunud tema peale, kuidas saavad kellelegi korda minna rohkem mis, kui kes?  :'( :'( :'(

TT77:
Pai (aitahhkalli)

Sa ei saa muuta teist inimest .. mis siis, et vahel kohe väga tahaks, aga siiski seda sa ei saa ja pole vajagi. Sa kannad hetkel enda sees uut ja imelist elu - palun hoolitse enda eest!

Kutsu appi peaingel Uriel - tema on see ingel, kes puhastab su tunded ja südame negatiivsusest ja annab sulle tagasi hingerahu! Olen ise proovinud ja soovitan sullegi!

Palun! Hetkel mõtle küll ainult enda peale, sest tead ju seda ütlust, et "Kui muudad iseennast, siis muutub ka maailm sinu ümber!"

 (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli)

Inglipai:
Aitäh, Sulle ilusa vastuse eest!  (kkalli) On möödunud väga pikk aeg mil ma pole enam ennast harinud valguse teemaga. Aga see on õnneks parandatav  :D   ;D
Oeh, on juhtunud selle teema alaselt nii head kui halba, aga seegi on õnneks kõik õpitav  :D
Hea on see, sain piisavalt suure õppetunni sellest loost, et olen väga nobe ja usin õppija, et hakata tundma ka oma leebemat poolt. Ja halb on see, tänu mu näägutustele oleks võinud lõppeda kõik nii kurvalt, kus ma oleksin võinud oma elukaaslasest lahku minna. Me oleme tõepoolest nagu öö ja päev!  :D Aga see-selleks..

Õnneks on mul olemas ka üks päikseline hing kasvamas, kes soojendab mu hinge ja muudab mind, pannes mu enda soovid, plaanid ja kired, taha plaanile. Tema heaolu on hetkel number üks.

Kahju, et ma olin nii suures ahastuses, et ei ole varem seda märganud, sest see tunne mis minus igapäev kasvamas on, see on puhas armastus mu sündimata beebi vastu, ja vaherahu mõttes ma otsustasin, et lepin kõigega mis mu elukaaslane teeb või teeb vähe või poolikult, ma lepin sellega ja toetan teda tema kõigis ettevõtmistes ja ohverdan enda heaolu oma lapsele (ju saate aru mis ma silmas pean  (R) kui ei olen kärmes seda lahti seletama, sest mu lauseehitused võivad olla vahel raskesti mõtestavad - näiteks tahan rääkida aiast aga räägin hoopis aiaaugust  ;D ). Laps on kaua oodatud ja pole vahet kumb ta on. Armas on ta nii või teisiti.  :L  :L :L :L :L :L :L :L :L :L :L

TT77:
 (aitahhkalli)

See on väga tore, et sa mõtled nüüd rohkem lapsele, kui mehe käitumisele, kuid palun ära ütle nii, et jätad oma vajadused tahapalaanile. Ma olen ise ema ja tean täpselt, et lapsele on kõige parem, kui sa iseendale ka mõtled! Kui emme on rõõmus ja rõõsa ning tunneb end hästi, on laps ka rõõmus ja õnnelik!
Usu mind, sa ei pea end kellegi pärast ohverdama! Sa oled täpselt sama palju väärt kui kõik teised ja eneseohverdus ei ole väljapääs! Kui laps sünnib, siis jääb sul muidugi enese jaoks palju vähem aega, kuid aeg ja väärtused sinu enda jaoks ei kao õnneks päriselt ära. Hetkel ongi ainus õige asi just iseenese eest hoolitsemine ja see teeb ka sinu sündimata beebi õnnelikuks! :L

Palju päikest, soojust, armastust ja selgust sinu mõtetesse!!!  (grupikalli)
Kallistan!

Navigatsioon

[0] Sõnum