Üldine jutt > Mure

Kas inimesed muutuvad?

(1/2) > >>

Jane24:
Tere!Mis Teie arvate,kas inimesed muutuvad?jah ,nad muutuvad aja jooksul kindlasti...aga küsimus on selles,kas inimene suudab oma põhiiseloomu muuta...nimelt on mul suur suur segadus hinges ja peas,ma ei oska enam kuidagi olla ja tunne on täpselt selline,et olen oma elu ja mõtetega täiesti ummikus ja nurka surutud :( Nimelt olin koos oma mehega pea 2a,aga meie suhe läks üle kivide ja kändude,käisime palju kokku ja lahku ja kõige pikem lahusoldud aeg oli pm 2nädalat alati ja viimane kord ,kui lahku läksime siis juba nüüdseks oleme lahkus 6kuud...mees oli väga armukade,kontrolliv(töötas välismaal)tihti tundsin ennast ahistatuna,sellest tulid ka meie probleemid(olin mehele üldse esimene tõsine suhe ja kooselu)mees tahab mind väga tagasi ja räägib,et ta on asjadest aru saanud ,mida ta valesti tegi ja kuidas käituda ei tohi ja isegi mainis,et võibolla oligi hea,et ta minust ilma jäi,et asjadest aru saada...ma tahan teda nii väga uskuda ja tahaks tagasi minna,kuna tunded on kõik alles,aga ma lihtsalt ei julge ja see olukord rebiks mind nagu tükkideks,tahan minna väga tagasi,aga üks osa minust kardab meeletult,et kõik kordub ja satun samasse kehva suhtesse...kõik arvamused on teretulnud ja tänan Teid kõiki juba ette :)

riana:
Kõigepealt suured ja soojad kallid sulle  (aitahhkalli) (aitahhkalli). Keeruline olukord.. . jah, mina usun inimestesse ning seega usun , et tõepoolest võivad inimesed muutuda.. aga see peab olema nende tugev tahe muutuda.. see ei saa toimuda kellegi teise tõttu või kellegi teise pärast. Väga raske on hinnata kas see mees on muutunud sest oleme ju kõik kuulnud väga mitmeid lugusid, kus sõnad kahjuks  sõnadeks ka osutuvad. Minu jaoks räägiksid enam mehe teod , tema püüd mind tegudega tagasi võita, mitte sõnadega - neid oleks raske uskuda.
Sinust tundub õhkuvat hirmu üksinduse ees ning tegelikult ka hirmu tema ees.. Hirm on aga meie suurim vaenlane ning kartes midagi tõmbame seda aina uuesti ja uuesti  endale kaela...see on nagu nõiaring.. nii kaua kui midagi kardame ja selle pärast muretseme, nii kaua jätkuvad asjad kahjuks samamoodi. Minu soovitus on, et ära mine tagasi kui kardad üksindust või sul on väiksemgi kahtlus, et kõik ei ole päris nii nagu tema räägib. Sinu ülesanne oleks praegu tegeleda kõigi nende negatiivsete emotsioonidega mis on sinus ja mida tunned selle mehe vastu.. püüa need ära tunda ning neid siis lahti laskma hakata.. proovi mediteerides täita oma süda ja keha valguse ja armastusega.
Samas ei saa meie sinu eest otsust teha kas võtta ta tagasi või mitte.. see on sinu elu, sinu õppetund ja sinu otsus...lihtsalt vaadates endasse ja kuulates oma sisemist MINA  teed kindlasti õige otsuse iseenda jaoks.. julgust ja armastust sulle selleks ning palju Ingleid sind juhtima..... (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli)

Jane24:
Kõigepealt suuured tänud arvamuse eest :) Ta on hingelt väga südamalik mees,aga tema lapsepõlv on olnud selline nagu ta oli,isa pidevad sõimusõnad emale ,usaldamatus,süüdistused,kontrolli vajadus...kõrvalt vaadates tema ema ja isa,oli meie suhe temaga nagu koopia...hetkel,kui oleme temaga suhelnud on ta näidanud ennest väga heast küljest,enam pole nii armukade jne,aga ma kardan ka,et see pingutus on vaid selle ajani,kuni ta mind tagasi saab ja elu on tõesti näidanud,et need asjad kipuvad ikka minema samasse rööpasse...2a tagasi kaotasin oma venna,sooritas ootamatult enesetapu ja pärast seda sündmust ma tõesti tunnen,et ma ei suuda enam inimestest lahti öelda vms lasta...kuidagi äratundmatuseni on mu sisemaailm muutunud ja KAOTUS  on minu jaoks tõesti tänaseks päevaks väga SUURE TÄHENDUSEGA,ma ei suuda enam kellegiga "hüvasti jätta" võibolla ka sellepärast hoidsi seda suhet nii kaua,et hirm selle tunde ees o n nii meeletu st kogeda uuesti seda valu...

Sanabelle:
Juhtusin lugema su teemat....ja anna andeks, aga mina arvan, et sellises olukorras ei muutu inimene. Olen olnud samasuguses suhtes. Suhe täis kõike seda, mida ei peaks seal olema. Kannatasin 5 aastat. Andestasin korduvalt ja lootsin alati, et ta muutub. Kaks nädalat pärast leppimist oli kõige pikem aeg, kui ta suutis pidada oma lubadusi. Siis läks kõik vana rada pidi edasi. Sellised mehed ei muutu. Eriti, kui ai on lapsepõlves ja isa ees samasugune. Usu, sa leiad kellegi, kes sind armastab ja väärib. Usu. Mine eluga edasi ja mõtle, et iga asi on ju millegi jaoks hea. Ka kõige kurvem sündmus sinu elus on alati millegi jaoks hea... Kõike kena sulle ellu ja ingleid ja päikest!  (aitahhkalli)

muusa:
 Ka mina arvan, et peaksid sellisest mehest lahti laskma ja minema edasi. Sa väärid kindlasti palju paremat. Inimesed ei muutu üleöö,  vaid pikkade aastatega võivad tulla muutused, kas siis halvemuse poole, või siis paremuse, kuna lihtsalt kasvatakse sellisest kingadest välja. Pole mõttet riskida, et äkki on ta muutunud nüüd...... Ei ole! Ainult armastus kellegi vastu ei päästa suhet. Ja kui sa armastaksid iseennast, siis valiksid endale just õige parema mehe ja põrsast kotis ei ostaks enam. :) Päikest õige valiku tegemisel. :)
IKEST

Navigatsioon

[0] Sõnum

[#] Järgmine lehekülg

Mine täisversiooni