Inglipesa (Valguse Foorum)
Valguseleht => Muinasjutuaed => Postitus alustatud kasutaja: Vikerkaarevärvi Pallike järgi oktoober 26, 2011, 15:42:54
-
Kallis Pesapere, Muinasjutuaia väravad on avali ja muru ootab tallamist ning lilled nuusutamist. Kes minu tekste lugenud on, siis Teie jaoks on kõik esialgu tuttav... seemned on mulda pandud ja nüüd oleneb Universumist, Vihmast, Päikesest, kui kiirelt ja kui palju Taimi kasvama hakkab :D.
Olen nii rõõmus ja ootan südamevärisedes edasist. Vikerkaarevärvi kallid kõigile!
http://muinasjutuaed.ingliabi.ee
-
Armas Pallike! Su Muinasjutuaed on tõesti muinasjutuline. Koos lastega oleks tore sellesse aeda minna. :L :L :L
-
Nii armas Pallike :)
-
Väga mõnus aed, kus hing puhkab :)
-
Armas :) Nimi on ka hästi armas:Muinasjutuaed :)
-
Armas Pallike.Nii armas.suured,suured kallid sulle
-
Tänan Teid kõiki heade ja kõrgustesse tõstvate sõnade eest, see annab mulle kindlust, et olen õigel Teeotsal.
Riina, Sinu mõtted on huvitavad, sellist asja võiks täitsa korraldada. Laste tehtud tööd kannavad edasi nende energiat ja Hinge, millest omakorda saaks luua palju ja Valgust ning värve täis olevat. Tänan.
-
Oooo, Ingel-Seerav ja haaratud, milline au :D (A). Aitäh, kullake (aitahhkalli)
-
Päikesepoisi ja Vikerkaaretüdruk Taevaelu. Lugesin. Nii väga ilus, liigutas hingekeeli: "Käisin kaunist rohelist Maad taevapiirilt vaatamas. Ma nägin ühte inimest, kes palus põlvili olles Taevast Isa, sest ta oli nii üksi ja tal oli valus, ta nuttis. See oli nii kurb... Meie elame siin kõrgel nii õnnelikult ja ei teagi, et kellelgi võib olla valus. Palusin Isal, Suurel Päikesel, luba minna Maale, et seda inimest säraga lõbustada, kuid Isa ütles, et see ei ole võimalik, sest Päike ei saa olla Maa peal, inimene peab leidma Päikese oma südamest.\" (aitahhkalli)
-
Pallikese uus jutuke on ikka väga südamlik ja ilus... :)
-
Väga armas kohake :)
-
Muinasjutud ILMNEVAD,
sest Elu usub muinasjutte ;)
-
Ravitseja Riinal on hea idee, laste joonistuste suhtes ;)
-
Väga super armas lehekülg. Ma ei ole veel jõudnud seal ringi tuuseldada, aga kohe-kohe teen seda ja veendun Muinasjutuaia erilisuses. :)
-
Aitäh, kallid muinasjutuaias jalutajad (aitahhkalli). Angelina, sa oled nii-nii armas :D. Hiljuti lisasin Aeda kaks kooliaegset tööd, hiljem ise nende sisse minnes tajusin, kui palju ma olen sellest ajast muutunud, samas on ja jääb midagi alati samaks...
Valgust ja armastust!
:L :L :L
-
Mulle tundub, et järjest enam tulevad Vikerkaaretüdruk ja Päikesepoiss minu pähe ja südamesse, nendest tegelastest kuulete ilmselt kordi ja kordi :D.
-
Aga see on ka megaarmas muinasjutt ;)
-
On tõesti, kindlasti jään huviga uusi osasid ootama :D
-
Ja kohe ootate... Päikesepoiss ja Vikerkaaretüdruk lehvitavad Taevast rõõmsalt ja lubavad peagi kõiki taas rõõmustada (A).
-
Nii armas ja imeline.Sa oled samas ka vaga armas ja imeline.Aitah sulle
-
Aitäh, kallis Õnnelik ({). Täna saatis üks Muinasjutuaia nö. juhuslik külaline mulle oma muinasjutte, see inimene olevat 20 aastat juba muinasjutte kirjutanud. Pole veel lugeda jõudnud... vaatan, mis nendega edasi saab.
-
Imeilus õhkõrn need munasjutulood..oehh, pühib pisarat silmanurgast ja loeb ikka neid imelisi lugusid edasi,,kuidas on võimalik et inimene oskab nii ilusasti kirjutada, näed järelikult oskab, puhtuse aususe sümbol, kiirgamas headusest,,lihtsalt nii siirad ja ausad lood,, lähevad kohe südamesse kisuvad nostalgiliseks,,see imemärgilugu läks väga südamesse,..jahh..ma ei talu kurjust veelvähem kurje ja halbade soovidega inimesi ,,kuidas küll neist eemale hoida..kuidas neid küll ära tunda..aga siin pesas selles pehmes armsas inglipesas on nii hea nii soe nii kodune..nukker jahh...kuulatan televiisorist klaveri muusikat mis kostub läbi filmi ning jään muinasjutuaia mõtteid edasi lugema....
-
Resemee (aitahhkalli). Tänan, et oled meiega!
Kes Päikesepoisi ja Vikerkaaretüdruku elule kaasa elavad, saavad nüüd uut lugu lugeda. Seekord olen keskendunud rohkem Päikesepoisile.
Valgust ja armastust!
-
Muinasjutuaias on uus mõttekild. Veidi sügisene ja vaatega sissepoole. Tuletab meelde olemist Minana.
Valgust ja armastust!
-
Piiritu vabadus
Ma puudutan Taevast iseendas ning puudutan Maad enese sees. Olen osake mullast ja osake õhust, Universumi Väe Õnnistusest ja Loast sündinud Hing. Ja saabudes taaskord hella Maaema sülle, siira ja puhtana, algava ja õnnelikuna, naeratab mu Hing. See naeratus ununeb... Nõnda on tarviski... Kuid iga päev leian ma end igatsemas ikka ja jälle lendlemist vabana kõrgel, üleval pool taevapiiri. Igatsen olla kergem kui õrnemgi udusulg. Olla sõltumatu maisetest emotsioonides. Olla sõltumatu end ümbritsevate ootustest ja ühiskonna piiridest. Olla kiireke suures müstikaspektris, mis on nii kodune ja kutsuv. Ja ma liigun koos selle kiire ja igatsusega ikka ja jälle süvakosmosesse - iseenda südamesse ja Hinge, kus polegi piire ega ootusi ega lootusi. On vaid see, mida ma soovin. On armastus kõige selle vastu, mida ma ise piiramatult ja vabana südames kannan. See on nõnda suur, et on tunne, justkui minu armastus minu isiklike sisemaailmas olevate vastu ei mahuks Looja enese käte vahelegi. Oma südames olen ma vaba ja piiritu, kiirgan seda tugevat tunnet kõigile ja kõigele, mis/kes just mulle on kallid ja olulised. On need siis hetked, mälestused, inimesed, olukorrad, asjad või tulevikuplaanid. Minu südames on suured kambrid, mis on täis minu elu aardeid - õppetükke. Ikka läbitud ja läbimata. Läbimata õppetükid on veel avastamata , ainult nende kuma on kaugeltki näha. Küll on seda veel palju, seda kuma ja sära.
Igatsen olla kui puhastav ja eluandev ning vabastav kevade vihm, mis viib kõik eelneva. Kustutab talve me meeltest. Ja siis ikka edasi - värvilise ning lõhnava Kevade oaasini. Mida ma igatsen, lase ma olen see, kes ma olen. Ma võin ju olla piiritu ning vaba Kevadeneiu. Oma südames. Hinges. Ja Sinus.
Armastusega. Igavesest ajast igavesti.