Uue ajastu teadused > Mõistujutt

Mõistujutt Alasti Hingest.

(1/1)

Päiksekiir:
Kord tuli Targa juurde üks kaunis pisarates neiu."Mida teha?"kaebles ta läbi pisarate."Ma püüan alati inimestega lahkelt ümber käia,ma ei tee kellelegi liiga,aitan alati,millega saan.Ja isegi,kui ma olen kõikidega lahke ja sõbralik,siis tihti tänu asemel saan vastu hoopis solvanguid ja irvitusi.Ja vahepeal on inimesed minuga otsekoheselt vaenulikud.Ma pole milleski süüdi,see on nii ebaõiglane ja pisarateni solvav.Soovitage,palun,mida teha?". Tark vaatas naeratades kaunitari ja vastas:"Võtke riidest lahti ja kõndige alasti mööda linna."."Te olete hulluks läinud!"imestas neiu."Nii ma jään küll igasugusest aust ilma ja mida arvab siis Jumal veel minust?". Siis tegi Tark lahti ukse ja pani lauale peegli."No näed,inimeste ette alasti ilmuda ja näidata enda keha sa kardad.Miks siis kõnnid mööda maailma alasti hingega?Ta on sul avatud,nagu see uks.Kõik,kes tahavad,jalutavad su ellu sisse.Ja,kui nad näevad sinu heategudes enda halbade tegude peegeldust,siis soovivad kohe sind alavääristada,madaldada,solvata.Mitte kõigil pole julgust tunnistada,et keegi on temast parem.Soovimata muutuda,vaenutseb tige inimene õiglase ja lahke inimesega." "Kuid,mida ma peaksin siis tegema?"küsis neiu. "Lähme,ma näitan sulle oma aeda,"pakkus Tark.Kõndides mööda aeda,ütles Tark:"Palju aastaid hoolitsen ma nende lillede eest,kastan neid,kuid ma pole kordagi näinud,kuidas avaneb lilleõis,kuigi hiljem juba naudin iga lille aroomi ja ilu.Nii ole ka sina lillesarnane:ava oma hinge inimeste ees kiirustamata,märkamatult.Vaata,kes on väärt olema sinu sõber,loob head sinu jaoks ning kastab lille veega ja,kes murrab neid imekauneid õisi ning trambib nende peal.


 :L  :)

Kuupaiste:
Päikesekiir:)
 Väga ilus jutt:) Aitähh (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli)

Navigatsioon

[0] Sõnum