Uue ajastu teadused > Mittemateriaalsed olendid
Pimedus
Vikerkaarevärvi Pallike:
Jah, nii mõnus on, kui lased hirmudel endast kaugeneda ja täidad vabanenud kohad rahu ja armastusega. See ongi õndsus ja nii kerge on olla :D. Eks seda kompuutriklahvide kobamist teen ikka ja jälle, ning mõnikord tundub, et sõrmed leiavad juba täitsa hästi õiged nupud üles, siis jälle tundub kõik nagu hiina mõistatus. Aga õppida on vahva!
Naida:
See oli väga valgustav vastus ,ka mina sain siiit jällegi tarkust juurde koguda ..tänud kohe :)
Marleen:
Aitäh Teile :) ! Eks ma proovin neid võimalusi .
Päikest ja palju edu teilegi :) !
ruthreimaa:
Mina kartsin ka väga pimedust ,siis oli alati minu kõrval keegi keda ma kohe füüsiliselt tundsin. Seda alles hiljuti ,Paar aastat tagasi töötasin ma Sünnitusmajas ja seal oli öösel ikka väga õudne.see ruum kus mina töötasin oli kohe Vana kohtumeditsiini maja vastu . Seal toimusid ikka väga tugevad vaimude askeldamised. öösel oli ikka vahel väga hirmutav ,oli ka inimesi kes naersid meie üle ja siis juhtus ühel naerjal öösel selline lugu ,et teda tõmmati väga tugevasti jalgadest. hommikul ta rääkis ,et ta kartis vetsu minna ,peale seda ta suhtus ka sellesse austusega. Kui me Sünnitusmajast ära kolisime ,siis juhtus veel selline lugu... ,et üks mees jäi maja läbivaatama ja uksi lukustama. käis maja läbi ja nägi ,et meie ruumis tuli põleb ,läks ja kustutas ära ,kui alla tagasi jõudis vaatas ülesse ja nägi ,et jälle tuli põleb .Läks ja kstutas uuesti ära ja kui hommikul tuli võtmeid üle andma põles tuli uuesti...... :'(
Teresa:
Minu arust on see vist fantastiline, kogemus sünnitusmajas töötada(ehkki ma sellest midagi ei tea) Nii palju salapärasust ja müstilist. Eks jah, kõhedaks vist võtab ka. Värskelt vastsündinulegi on omamoodi kõhe silma vaadata - NII TARK PILK, mis vaataks sinust justkui läbi, olgu või oma laps.
Pimedust kartsin/kardan minagi. Lapsena tahtsin, et tuli jääks põlema, kui magan. Või siis pidi pimedas keegi mu juures olema, otse vastas, kõrval. Täiskasvanunagi on pimedas pisut kõhe tunne. Kui väikelapseeas ütlesin, et kardan "kolle", siis tänaseks ma neid enam karta ei oska. Pigem kardan hiirekrõbinat ja hiiri ???
Huvitav, miks inimesed teatud konkreetseid asju paaniliselt kardavad?
Nii nagu mina pelgan meeleheitlikult hiiri, nii kardab samamoodi mu tütar ämblike(näiteks tema hiiri ei karda ja mina ei karda ämblikke)
Navigatsioon
[0] Sõnum
[*] Eelmine lehekülg
Mine täisversiooni