Inglipesa (Valguse Foorum)
Uue ajastu teadused => Mittemateriaalsed olendid => Postitus alustatud kasutaja: ruthreimaa järgi september 16, 2010, 21:51:29
-
Käisin mõned päevad tagasi metsas seenel , oli imeilus päev, olin hommikul lõpetanud öövalve ,olin üsna väsinud. Aga metsas on ju nii tore ja kui harva saab ,siis ma ei loobunud kutsest. Olin saanud oma korvi täis ja istusin mättal tee serval oodates teisi . olin väga jänune ja tahtsin hirmsasti juua ,sulgesin hetkeks silmad ja seal nad olidgi..... imelised haldjad ,ilusad noored neiud tantsisid ümber minu ,üks vana mees valgete juustega tuli minu suunas ja tal oli käes kasetohust anum kus oli sees ilmselt allikavesi,hakkasin seda võtma ,kui minu kõrval kõlas kõval häälel öeldud ....Jõudu....kadusid haldjad ja vesi .....minust möödusid noored sõduri poisid.... Aga haldjad olid imelised ja kogemus oli ka väga võrratu.... kahjuks ma allikavett ei saanud proovida ja pidin hiljem ostma poevett.....!!!!!
-
Valguslikud hetked panevad alati südame laulma, tänan, Ruth, järjekordse helina tekitamise eest mu sisse...
-
oli tõesti tore kogemus ,laupäeval lähen uuesti metsa ,proovin uuesti .... Proovi ka kui metsa lähed ..... imelisi kohtumisi sulle igasse päeva!!!
-
Aitähh Pallike! sellised toredad kogemised annavad jõudu ja kinnitust ,et meid ümbritseb imeline maailm... tahaks kohe igapäevaselt olla selle sees.....
-
Eks iga päev on eriline, imesid juhtub nii tihti, kui neid vaid märgata. Eriline ei pea olema vaid midagi nö. üleloomulikku, terve inimeseks olemise teekond on üks suur ime...Ime on ristikheina peal sumistav mesimumm ja päikese sillerdav kiireke peegeldumas veepinnale, kassi soe nurrumine põlvedel ning lapse avalil silmad vaatamas põrnika teekonda muru peal, julgustav käepigistus ning hoolivad sõnad, hell puudutus ja pilk...
-
Imeilus muinasjutt, Ruth, mida Su avali meeled valmis vastu võtma olid... ;) Või kas see oligi muinasjutt...või ehk tõeline ime. Sinus eneses :)
Mulle muinasjutud meeldivad, võtan neid tõsiselt ;) Eile tuli pere väiksematel lastel miskipärast päkapikuaeg meelde, võtsid ilusad suured punapõsksed õunad ja käisid neid iga pereliikme isiklikku kummutilaekasse poetamas.
Hiljem tulid ütlema, et minge vaadake, mida päkapikud tõid. Küsisin, kas veidi vara pole?! 7a ütles siis, et tegelikult päkapikud ju ei panegi, suured inimesed panevad (koolist saadud tarkus :D) Arvasin, et mõlemad ikka käivad, nii suured inimesed kui ka päkapikud. 7a küsis selle peale, miks suured inimesed tahavad ise päkapikku mängida?
Lõpuks jõudsime ühiselt arutledes järeldusele, et ju neil on suur soov saada järgmises elus päkapikkudeks või jõuluvanadeks :D ;)
-
Täiesti hämmastav. Niimoodi neid olevusi näha.Ma kohe ei oskagi midagi kosta jälle sõnatu.Mida viimasel ajal juhtub üsna tihti :o
-
Mina olen kogu elu armastanud muinasjutte ,unistades elanud oma elu ,on saanud tõeks mitmed mu unistused...... Imelisi kogemusi teile kõigile igasse päeva!!!!!
-
Käisin täna metsas ,aga kahjuks olid seal sõjaväe õppused ja nii kohutavalt tulistati ,et vaesed loomad ja veel vaesemad haldjarahvas ,ei tulnud nendega kontakti astumisest midagi välja. oli väga kahju ,et rahu ajal ka ei saa loomad metsas rahulikult olla ....rääkimata haldjatest ,murueide tütardest.... see tulistamine oli tõesti hirmutav....