Uue ajastu teadused > Mittemateriaalsed olendid
Energeetilised rünnakud ja kaitse.
Vikerkaarevärvi Pallike:
Kui olete tugevad, terve auraga, Valgusega ümbritsetud, tunnetate ja tajute, ei lase end mõjutada, eneselt midagi võtta, kogute teamisi, oskate end kaitsta, olete Loojaga ühenduses, suudate paluda abi ja kaitset ning juhatust, on väga hea. Te teete oma otsused ise, valite ise. Nii on.
Kallid, Valgust ja armastust ning õnnistust. ({) ({) ({)
Päikesepoiss:
Selgituseks, ma ütlesin tõesti, et see teine energia pole ohtlik sest energiad ise pole ohtlikud, ohtlikud on nende kasutamise viisid ja nendele "allumine". Ma tundsin ise tõesti, et minule seda energiat vaja pole, mul on õnnelikum elu ilma selleta. See aga, et energia on madalama vibratsiooniga, ei tee seda veel suureks kurjuseks. Me oleme jumala lapsed, meile on antud kõiki energiaid puudutada, need energiad on olemas ja alati jäävad, ei ole võimalik täiesti neid puudutamata elada kuna nad lihtsalt on olemas. Ka negatiivsemad energiad teevad head. Vaadake kasvõi Peaingel Azarel'i. Me saame nendest energiatest õppida nii, nagu õpime oma elu vähemrõõmsatest hetkedest. See, et teel on poriloigud, ei tähenda, et nende sisse peab püherdama minema. Võib vaadata, imetleda, kuidas vesi on jätnud jälje maasse, uhtnud välja mullast erinevaid osasid, liivateri, kihistanud neid. Muidu ei teakski ju millest muld koosneb? Kuidas see poriloik annab võimaluse kustutada janu väikestel loomakestel, keda me eriti tähele ei pane aga kes on lahutamatud osad Universumi tasakaalust.
Asi läks lihtsalt käest kui energia hakkas foorumis inimesi matma, inimesed ei saanud aru kuidas see energia mõjutas nende mõtteid, ja siis oli vaja juba kõiki kaitsta. Eks mõned inimesed ole tundlikumad kui teised ja meil kõigil on nõrgad kohad.
See oli, igatahes minu jaoks, hea õppetund ja olen nüüd palju targem ja mõistan Universumit veel killukese võrra rohkem.
Päikesepoiss:
Raskest elust rääkides.
Eks kõik ole vaatepunkti küsimus. Vaadatakse ikka endast lähtuvalt. Halvaks kutsutakse ikka inimest keda peame just meist endast "halvemaks", heaks peame inimest kes käitub meie enda südametunnistuse sarnaselt või paremini.
Materiaalset küllust kiputakse vaatama ka selle järele mida meil pole, mitte selle järgi, mida on. Kui mõelda, et, meie eestlased, oleme siiski ühtedest rikkaimatest maailmas. Kui palju on inimesi kellel pole mitte midagi materiaalset. Ainus mida nad omavad on kulunud hilbud või savionn, seda veel heal juhul.
Vaadake siia:
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Worldwealthdistribution2000PPP.gif
Kui vähe on Aafrika inimestel materiaalset rikkust. Neil pole inimlikke tingimusi elamiseks... nende lapsed surevad nälga, otseses mõttes. Eesti inimesed kurdavad, et elu on raske ja et nad vaesed kui ei saa enda lastele jõuluks vidinaid osta. Vaadake kui vähe on Aasias materiaalset rikkust. Ometi elavad seal näiteks tõelised budistid, kes elu üle õnnelikud, elavad lihtsuses ja ilus. Kes oskavad, selle vähesega mis neil on, teha õnnelikuma, auväärsema, austusrohkema, eneseväärtuslikuma elu.
Väike vaatenurk mõtlemiseks :)
Isiklikust elust rääkides. Olen oma 26 aastaga elanud 500 krooniga kuus, olen elanud 5000 krooniga kuus, olen elanud isegi rohkemaga. Minu õnnelikkuse või õnnetuse põhjustasid nende kõikide ajal hoopis muu, mitte see raha. Eks muidugi, ka mina ikka vahel mõtlesin, et võiks nii ja naa... Võin julgelt öelda, et mul oli sama õnnelikke hetki, kui elasin 500 krooniga ja 5000 krooniga. Mõnes mõttes oli hea elada väiksema rahaga, mulle meeldis, ja mõnes mõttes suurema rahaga. Mõlemal puhul olid oma head ja halvad küljed. Kasulik on õppida kasutama olukorra häid külgi.
Meil on, minu arust, siin eestis väga hea elu. Meil on vesi vabalt võtta, ei pea kannatama janu. Meil on lokkav loodus. Kasvavad kõik taimed, mis meid toidavad. Meil on soojad suved (mitte palavad nagu +40 kuskil kõrbealadel), on kevaded, sügised, talved on talutavad (mitte nagu -40 Venemaal). Rikkalik loodus. Meil pole looduskatastroofe, maavärinaid, me ei ela vulkaani otsas. Meil seisavad põllud, kasvavad juba võssa. Ainult tule ja tee. Meil on kõike, on rannajoont, on mägist maad, on järvi, jõgesid, soid (mida käivad eurooplased uudistamas, kes omad sood kõik ära kuivendanud). Kivilist maad, mullast, savist, liivast. Meil on poed igal pool, tuuakse sööke üle maailma. Saab vabalt maitsta ka eksootilisi vilju. Enamus
Ma ei tea kuidas teile aga mulle kõlab see paradiisina, kus on kõike head aga ei ühtegi looduslikku hävitavat jõudu. Olgem targad ja hoidkem oma paradiisi.
Vikerkaarevärvi Pallike:
Kaledon, tänan, et jagad meiega kogemusi oma elust, elutarkust, mille päritolu on kaugemal praegusest. Iidne. :L :L :L (aitahhkalli)
Räägin veidi energeetilistest rünnakutest, tekkis vajadus Teiega jagada enda kogemusi, tundmusi. Võibolla järgnevat ei saagi otseselt rünnakuks nimetada, kuid energeetilist kaitset oli vaja soovida, paluda abi. Nimelt on mul sugulane, kes ühiskonna mõistes võiks olla lähedane inimene, kes suudab mind iga kord, kui suhtleme, endast välja viia, tekib valu eelkõige südamesse, tunne, et ma ei ole väärt elu, mida ma elan, et mina olen halb; ta paneb mulle turjale süükoorma, mis pressib mulle peale, tekitades maa-alla-vajumistunde. Kui olin laps, siis suutis ta minu mõttemailma mõjutada ja sisendada, et ma ei oska, olen vaene lapseke, kes peab palju kannatama, sisendas, et tema on kõige tähtsam inimene, ainus, kes hoolib ja armastab. Ta on minu elus suurt rolli mänginud. Mina soovisin tõelist hoolimist, soovisin hoolida ja armastada, üritasin mõista ja selgitada, aga see ei õnnestunud. Lõpuks jõusin oma eluteel energeetikamaailma, mind puhastati ja eemaldati sidemeid. Ja siis tundsin vabadust, minuni ei jõudnud enam selle inimese mõtted ja emotsioonid, rääkides temaga ei tundnud ma enam kohustust ja süüd olla veel parem, talle meelepärane. Ütlesin talle ka seda, mida ta oli varjanud, soovides, et mina seda ei teaks. Selle tagajärjel oli meie suhtlemine mingi aeg väga vähene.
Alles hiljuti helistasin ma talle heade soovidega, rahus. Selle asemel, et rõõmustada, ta vaid süüdistas, miks ma ei küsi, kuidas tal läheb ja kõne lõppu lisas, et nüüd ma vähemalt tean, et sa pole sussid püsti visanud. Kõne jooksul valdas mind tõmbamistunne, pearinglus. Olin enese kaitseks süüdanud küünlad, olin kaitseasendis, samas soovides talle head. Ma kuulasin teda ja rääkisin temaga siiralt. Kõne lõppedes tekkis väga halb enesetunne- peavalu, südamevalu (süda tahtis seest välja hüpata), iiveldus. Õnneks oli minu kõrval inimene, kes toetas ja aitas, ilma temata oleks ma ilmselt oksendanud. Mul oli samas raske, et mulle kallis pidi kõike seda nägema. Oli hetk, kus ma muud enam ei osanud, kui laskusin põlvili voodi ette ja palvetasin. Ja ma sain abi.
Varsti ma kohtun selle inimesega näost näkku, kuna ta on mu sugulane. Ja ma tõesti üritan oma kaitset tugevdada, tean, et see kõik on üks suur õppetükk ja teeb mind tugevamaks. Läbi selle kogemuse, inimese leian ma eneses järjest rohkem jõudu ja tingimusteta armastust. Ma mõistan, et see inimene vajab Valgust, kohe väga vajab. Ma üritan seda talle jagada läbi kanali, Kõrgemate juhatusel. Loodan ja usun.
Selline on minu kogemus. Ja ma olen tänulik. Õpin ja arenen.
Vikerkaarevärvi Pallike:
Ei teagi, miks ma tunnen temaga kontaktis olles ennast nii nagu tunnen ja luban teda endasse, luban temal endalt võtta, sest temal ei ole midagi, mis on minul. Ma soovin, et ta leiaks rahu, tunneks Valgust enda ümber, saadan armastust mõttes. Adriana, aitähh, et tuletasid meelde huumori, kasutan seda kindlasti. Oled kallis, värviline kaisutus Sulle, kullake. (grupikalli)
Navigatsioon
[0] Sõnum
[*] Eelmine lehekülg
Mine täisversiooni