Uue ajastu teadused > Mittemateriaalsed olendid

Arutlus

(1/2) > >>

Määratus:
Mulle on jäänud mulje, et siin suur osa inimesi oleks väga negatiivselt häälestatud deemonite osas - kas ignoreerida või karta ning arvates, et nad on üdini pahad ja ainult kurjaks võimelised.
Minu meelest on meie elu pidevas muutumises ning ka eksinud hinged võivad ka õige raja leida ning teha palju head, kui neile võimalus vaid anda.
Kas pole mitte nii, et kui me ise sildistame ja suhtume eelarvamusega, et deemonid on vaid kurjad ja teevad paha, siis nad seda ka teevadki?
Me oleme inimesed, võimsad olendid, kes võivad olla teejuhiks "langenutele". Pidevalt minema joostes või siis "võõra" minema kupatades võib vabalt joosta see energia kellegi veel kaitsetuna oleva hinge juurde. Keegi peab ometi "musta" töö ära tegema ning looma kontakti, sest kellele meeldiks ikka pidevalt tõrjutud olla?

Kas me kahtleme liiga palju iseendas ega oska luua piisavat kaitset ja turvatunnet, mis ongi tekitanud sellise olukorra, et sellised deemonid eksisteerivad? Millest on kõik alanud?

Ootan Teie mõtteid =)

Akara:
Ma kunagi võitlesin samuti deemonitega ja ajasin neid igasuguste võtetega ära (nägin neid unes), aga mingi aja pärast sain ma aru, et tegelikult on nad õnnetud olevused. Mu kaitseingel ütles mulle kunagi, et kõik olendid siin universumis on Jumala loodud ja neis kõigis on olemas Jumalik alge. Kuna Jumal on andnud meile kõigile vaba tahte, siis me teeme oma valikuid ise ja paljud teevad siis selliseid asju, mis viivad neid aina sügavamale pimedusse. Paljud on ka sellised kes tahavadki olla pimeduses ja naudivad oma halbu tegusid, aga paljud neist soovivad ka sellisest olukorras välja pääseda ja nii nad klammerduvadki elavate inimeste külge, et olukorrale lahendust saada. Niisiis, kuna deemonite hulgas on kolme sorti tegelasi (segaduses olevad, pääsemisele lootvad ja oma olukorda nautivad), siis ma otsustasin nendega kohtumisel hakata nendega rääkima. Ma olen mõningatega unes vestelnud ja tuli välja, et nad olid lihtsalt hirmunud ja lootusetus seisundis. Nad kõik ütlesid mulle, et nende karma koorem on nii suur, et nad ei loodagi Jumala andestusele ja et nad ei suuda seda koormat kanda. Mina aga olen neile öelnud, et Jumala arm on suurem, kui kogu see Universum ja kui teie kahetsus tuleb kogu südamest, siis Jumal andestab teile, aga kui te üritate trikitada, siis pidage meeles, et Jumal on kõikjal, näeb ja kuuleb kõike. Ja teate, nad olid päris õnnelikud selle üle. Nad olid õnnelikud, et neil on võimalus sellisest olukorrast pääseda. Rohkem ma pole neid enam näinud. Aga mul on tulnud ka kokku puutuda ühe väga veendunud deemoniga, kes lihtsalt irvitas mulle näkku ja kes ei soovinudki pääseda, noh temale ma ütlesin ainult nii, et kui ta arvab, et ta tegutseb oma tahte järgi, siis on ta küll väga rumal, sest miks laseb Jumal sellistel deemonitel üldse tegutseda. Mõelge nüüd ka teie, miks? Loomulikult on see Jumala tahe ja deemonid on vaid tema töövahendid. Jumal Laseb neil tegutseda vaid selle pärast, et Tema teab, mis juhtub siis, kui inimene on ükskord kohtunud deemoniga. Peale seda soovib inimene kohtuda ju ainult Jumalaga. Ja nii teevad deemonid tegelikult teene Jumalale, innustades (ka kõige põikpäisemaid) inimesi veel rohkem Jumala poole püüdlema. Ma olen väga tänulik oma kaitseinglile, kes mulle kunagi seda kõike selgitas. Sai pisut pikk jutt, aga ma loodan, et te mõistate mind.   :)

Vikerkaarevärvi Pallike:
Akara, tänan. OLen ka nii palju arenenud, et mõistan Sinu postituse sisu. Mingi hetk võtsin ma deemonite teemat ikka nii, et deemonid on negatiivne energia ja Inglid positiivne energia. Nüüdseks olen järgmisele tasemele jõudnud.

Valgust ja armastust!

Prometheus:
Ka mina võtsin varasemalt seda asja nii, et deemonid on halb energia ja inglid on hea energia,
ja vähemasti viimaste aastate jooksul on just juhtunud selliseid hetki, mõtteid ja eelkõige tundmusi
kus olen mõistnud, et ei ole ainult nii nagu mu esimene rida oli kirjutatud.
Mina näiteks suhtlen teadlikult loodusega ja maitea miks see nii on,
tavaliselt kui olen hätta sattunud mõne vastuse saamise näol või ükskõik mis kasvõi halvast tujust lahti saamiseks ja lihtsalt miski mind kutsub sinna,
vahest saan ka niiviisi hinges haiget, aga seda ma võtan kui tõena ja vastusena,
et juu siis pidi nii minema, aga enamjaolt olen saanud ikka rahu ja positiivset energiat,
kust on hea tagasi tulla ja teha uusi häid otsuseid seniks kuni olen taas raskustes,
siis jälle sinna, vahel ma kõva häälega lausun miskit , kuigi tean,
et mõtteline energia olevat parem olnud niiviisi , et sa mõttes palud või küsid vms...
.. Lõpetuseks ütlen veel seda, et soovisin täna siia tulla, et lugeda teie teemasi ja postitusi,
ja saamaks teie head energiat, sest mul on homme sünnipäev :)
ja üksnes siin viibides ja siit lahkudes valdab mind rahulolu,
küll kurvavõitu, aga siiski selline kurb-hea leppinud rahulolu.
 (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli)

Vikerkaarevärvi Pallike:
Kallis Prometeus, palju õnne Sulle ja palju, palju armastust. Ole hoitud ja kaitstud!

Pallike kallistab...

Navigatsioon

[0] Sõnum

[#] Järgmine lehekülg

Mine täisversiooni