Need kõik on oletused. Me keegi ei tea, mis toimuma hakkab. Saame vaid loota, et meil õnnestub selles maises kehastuses see üleminek ära näha. Kui mitte, siis on see Looja otsus ja ei kuulu vaidlustamisele. Isiklikult mina vajan selgust. Oleks juba kohe ära. Teadmatus vaevab rohkem, kui karm tõde.

Aga miks sa sellega ùldse oma pead vaevad? Mis vastust sa otsid ja ootad? Et keegi nàpuga nàitaks, et vot see ja see jààvad ellu, see ja see ei jàà. Nii ei saa keegi nàidata, igaùks valib ise oma tee ja kui sina oled valinud valguse tee, ei ole sul vaja midagi karta. Sa ju rààgid, et oled inimkonnale eriti vajalik praegusel muutuste ajal, siis ei tohiks sa ju midagi karta, ega segaduses oma pead vaevata, vòta elu nii nagu ta on, màng, kool. Inimesed ei saa ju abi kelleltki, kes ise karda. Kas tead milline "rebimine" oli sellele ajale kehastumiseks hingedel? Miljonid-triljonid hinged taotlesid tulla maale kehastusse just kogema seda muutust, milleks siis midagi karta? Meie oleme siin, ònnelikud, et saame seda kogeda. Tòde ei ole karm, vaid ilus, me saame seda, mida meie hinged nii vàga tahtsid. 
Kui me ei ela ùleminekut ùle, ei ole see Looja, vaid meie endi otsus. Looja ei otsusta meie eest midagi, ta kinkis meile ju Vaba Valiku.

Mis minust saab - see mulle muret ei valmista. Hoopis see, kuipaljudest selles kehastuses lähedastest pean lahku minema. Seepärast ütlesingi, et saagu juba ometi selgus.

Need kõik on oletused. Me keegi ei tea, mis toimuma hakkab. Saame vaid loota, et meil õnnestub selles maises kehastuses see üleminek ära näha. Kui mitte, siis on see Looja otsus ja ei kuulu vaidlustamisele. Isiklikult mina vajan selgust. Oleks juba kohe ära. Teadmatus vaevab rohkem, kui karm tõde.

Apostel Paulus kirjutas oma esimeses kirjas korintlastele:
"Aga seda ma ütlen, vennad: liha ja veri ei või pärida Jumala riiki ega kaduvus pärida kadumatust. Vaadake, ma ütlen teile saladuse: meie kõik ei lähegi
magama, aga meid kõiki muudetakse, äkitselt, ühe silmapilguga, viimse pasuna hüüdes, sest pasun hüüab ja surnud äratatakse üles kadumatutena, ning meid  muudetakse. Sest see kaduv peab riietuma kadumatusega ja see surelik riietuma surematusega."

Olgu siis pasunad või trummid või mis iganes - see kõik on teisejärguline.
Oluline ja määrav on see, et "selles maises kehas seda üleminekut ära näha" on veidi pretensioonikas soov. See üleminek ei ole ju Laulupidu ja kes selle täies mahus "ära näeb" ei ole seejärel enam ilmselt see, kes ta oli varem.
Minul on Leontinest lihtsam ja mõnusam, sest mind see teadmatus ei näri. Ja ma ei ihale ka seda, et see kohe kätte jõuaks. Sest aeg on antud igale asjale maapeal ja parim on lapsele, kui ta sünnib õigel ajal - vanavanemate kannatamatust ootusest hoolimata mitte päevagi varem....   Olen end täitnud usu ja usaldusega, olgu siis Looja otsus minu osas, milline tahes. Need päevad, mis aga veel antud, on antud asjapärast ja andku Jumal meile taipu neid targasti kasutada. 

Aitäh Liis.
Aitäh Habe.
Teie postitusi lugedes tuleb hinge rahu tunne iseenesest.
Mida ei saa öelda mõnede teiste arvamuste/nägemuste kohta, kus tuleb rahu tunnet endale ise tekitada.
Ja arvamusi on tõesti päris palju ja erinevaid. Leia siis see õigemate õigem üles. 

Muide, see kuulus 11.11.11.; 11.11 - siis ootasid ju ka kõik, et midagi juhtub.
??

Miks just see aga mitte mõni teine???
Elementaarne, Watson: 21.12. on mu kalli abikaasa sünnipäev, mida tuleb mürtsuga tähistada...

Habe Aitäh, nüüd on asi selge

Ilus palve