Pesa asemel hakkab valgust jagama uus foorum http://valguseleht.ee/ lehel.



Pesa teeme hetkel ainult loetavaks - ehk ei saa enam uusi postitusi ega teemasid teha. Saate ikkagi oma sõpradele privaatsõnumeid saata ja nendega edasi suhelda.

Aasta pärast, 1. septembril 2017, aga suuname pesa automaatselt edasi uuele foorumile. Kes soovivad peale seda oma vanadele tekstidele või sõnumitele ligi pääseda, võivad soovist kirjutada juba uude foorumisse.



Päikest!



Tere tulemast Inglipesa foorumisse, imeline Külaline!
Inglipesa (Valguse Foorum)
 

Autor Teema: Lapsed on julmad  (Loetud 6195 korda)

0 Kasutajat ja 1 Külaline vaatavad teemat.

niux

  • Külaline
Vastus: Lapsed on julmad
« Vastus #15 : märts 01, 2011, 17:59:03 »
Maakoolidel on oma võlu. Meloodia, rõõmustan, et teie olukord nii õnneliku lahenduse leidis :)

Võrgust väljas Le

  • Noorliige
  • **
  • Postitusi: 34
Lapsed on julmad
« Vastus #16 : aprill 26, 2013, 15:48:26 »
Möte, söna, tegu, saatus skeem meenus ja sellest ka väärkäitumise puhul tagajärje karmus. Selle asja kohta oli vanasönagi, mis sisaldas pead ja ahju.
Lapsega soovitaks rääkida sellest, kuidas on korrektne käituda. Reeglina "ära" vormis öpetused tippnevad kordumisega, eriti lapse puhul, laps kyll fikseerib vanema soovi, kuid alateadvus millele eitus tundmatu sisestus, kirjutab korduvskeemi koodi jaatavana.
Kui töeliselt soov enesesse vaadata, siis psyhholoogiavallas vöib alustada tödemusest, et alla 12 aastane laps on kodu peegel. Enesevaatluses vöib siis uurida, milliseid käsklusi jagab elujooksul kujundatud isikuteadvus(ego) körgemale teadvusele(ingel) ja kas on vastavus elu seadusandlusega(jumalariik).
« Viimasena muutis: aprill 26, 2013, 19:15:52 Le »

Võrgust väljas Le

  • Noorliige
  • **
  • Postitusi: 34
Lapsed on julmad
« Vastus #17 : aprill 26, 2013, 20:55:26 »
Freudi järgi:

Tsiteeri
Neurootilised kaitsed
Repressioon (väljatõrjumine) – tugevad ängi tekitavad motiivid tõrjutakse sügavale alateadvusse, kus nad ei häiri teadvust. See mehhanism on üks kesksemaid psühhoanalüüsi teoorias. Väljatõrjutud motiivid võivad avalduda unenägudes, kõnevääratustes vm kujul, kuid neid pole võimalik tavalisel viisil teadvustada. Nad näivad olevat unustatud, kuid püsivad alateadvuses ning võivad ootamatult esile kerkida hoopis teistel asjaoludel.
Nihe – tugevad tunded keelatud objekti suhtes nihutatakse teisele objektile. Tüüpiliseks näiteks on õnnetu armastuse puhul klammerdumine kellessegi teise.
Vastureaktsioon – alateadvuslik tunne väljendatakse selle vastandina. Väljend "Ma vihkan sind" võib sageli tähendada armastust. Teine näide: pettumus valitud erialas võib viia kinnitamiseni, et seda armastatakse.
Projektsioon – probleemides või õnnetustes süüdistatakse kedagi teist. Näiteks võidakse öelda: "Kurat sundis mind seda tegema."
Ratsionaliseerimine – ebasobivate põhjuste asemele tuuakse sobivamad. Näiteks läbikukkumist eksamil põhjendatakse väsimuse, aga mitte laiskusega, kuna laiskus ei ole sotsiaalselt aktsepteeritav põhjus.
Regressioon – ilmnevad varasemate, lapsepõlvest pärinevate arengustaadiumite käitumismallid. Näiteks nutma puhkemine või mahaviskumine stressipõhjustava nähtuse ilmnemisel.
 Primitiivsed kaitsed
Eitamine – ängi reaalseid põhjusi eiratakse ega teadvustata. Näiteks ema võib alateadvuslikult keelduda tunnistamast oma poja tõelist iseloomu, kuna see põhjustab ängi. Eitamine võib kaasa tuua reaalsuse ootamatu sissetungi. Toosama ema võib näiteks saada teate, et tema poeg on arreteeritud relvastatud röövimise eest.
Väljaelamine – tugevad alateadvuslikud ängid elatakse välja tüli norides, kakeldes, märatsedes.
Lõhestamine – kaksikelu elamine. Kuna ängiga ei tulda toime, siis hakatakse erinevates keskkondades käituma erinevalt; luuakse endast justkui mitu tegelast.
Lisandus: Seda terminit kasutatakse ka varases eas esineva mustvalge suhtumise kohta, kus lapse kogemuses on teine inimene ainult kas "täiesti hea" või "täiesti halb" ja viitab pigem seisundile kui psüühilisele tegevusele. Enne teatud vanust (preoidiplaalses faasis) on see normaalne, samas kui täiskasvanute puhul viitab seiskunud psüühilisele arengule (Tähkä, 1994 - Veiko Tähkä "Mind and its treatment: A psychoanalytic approach", International Universities Press, Inc, Madison, Connecticut).
Autistlik fantaasia – reaalsus asendatakse kujutlusega. Tüüpiliseks näiteks on kujutleda seksuaalvahekorra ajal ette vahekorda kellegi teisega.
Projektiivne identifikatsioon – kujuteldakse end kellegi teisena, eitatakse omaenda olemust.
Primitiivne idealiseerimine – ängi tekitavaid motiive hakatakse käsitlema kui soovikohaseid: "Olen jah paks, ja tahangi olla!"
Omnipotentsus – hakatakse tegelema kõigega, võetakse endale ülejõukäivaid ülesandeid, tahetakse olla asjatundja igal alal. Tüüpiliseks näiteks on ülemus, kes tahab alluvate eest kogu töö ise ära teha.
Alavääristamine – alateadvusliku ängiga toimetulemiseks hakatakse ennast alandama, alavääristama lootuses, et teised sellele vastu vaidlevad ja kiidavad.
 Küpsed kaitsed
Kompenseerimine – kujuteldav puudujääk kompenseeritakse oskuste või eduga mõnel teisel alal. Näiteks äng lühikese kasvu pärast võidakse kompenseerida eduga äris, kunstis, poliitikas vm.
Asendamine – ohtlikult või keelatud objektilt suunatakse energia moraalselt aktsepteeritavale alale. Näiteks võib kiindumus abielus olevasse inimesse asenduda mõne teise tegevusega. Klassikalisteks näiteiks on musitseerimine, luuletamine vms.
Allasurumine – sarnane repressiooniga, kuid rohkem teadvustatud.
Intellektualiseerimine – emotsionaalne äng suunatakse mitte-emotsionaalsele, intellektuaalsele alale. Näiteks keegi, kes saab teada oma abielu purunemisest, hakkab rahulikult arutlema abielu plusside ja miinuste üle.
Ennetamine – ängi põhjustaja eemaldatakse enne, kui see jõuab häirima hakata. Näiteks inimene, kes tunneb hirmu töökoha kaotamise pärast, hakkab otsima lisateenimise võimalusi.
Altruism – tegeldakse teiste inimeste probleemidega, mis on sarnased enda omadega.
Huumor – ängi põhjuseid naeruvääristatakse, võetakse huumoriga, elatakse välja naljades ja eneseiroonias.
Sublimatsioon – instinktiivsed psüühilised jõud (sugutung, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt.


Võrgust väljas kiisuplikamiisu

  • Suurliige
  • ****
  • Postitusi: 387
  • Sugu: Naine
Lapsed on julmad
« Vastus #18 : mai 17, 2013, 12:22:54 »
Mina ise olen ka olnud koduõppes, nii et lõpetasin 1 klassi 2 aasta peale. Ja kuni 9 klassini käisin. Ma õppisin kodus terve bioloogia raamatu pähe ja siis kutsusime bioloogia õpetaja koju ja siis vastasin terve raamatu korraga ära ja õpetaja oli küll üllatunud näoga. Aga miks ma koduõppes olin, siis sellepärast et olin kirjutamises aeglane ei jõudnud teistele järgi ja samas kartsin ka norimist. Aga mulle koduõppe meeldis väga.
Mulle meeldib elada ja naerda.