Üldine jutt > Küsitlused
Kui palju vajad omaetteolemist Sina?
Vikerkaarevärvi Pallike:
Mulle on meelde jäänud, et Dalai Lama ütles, et igal inimesel on vaja olla päevas üks tund iseendaga, omaette. Kui paljud on iga päev tund iseendaga?... Kui palju vajate Teie iseendaga olemist?
Valgust ja armastust, kallis Pesarahvas!
HõbeTiib:
Vajan tunduvalt rohkem, kui saan seda :) Kujutan, ette et paarist tunnist piisab aga heal juhul saan seda pooltundi :)
Inxxu:
Kui ma olen õhtuti tööl, siis on mul terve hommikupoolik olla iseendaga :) Kui aga hommikuti tööl, siis tõusen paar tundi varem ja saan ka olla endaga .. varem arvasin, et tõusen selleks varem, et mul ärkamiseks aega vaja ja ma ei salli kiirustamist ja unise peaga tormamist .. kui mida enam endaga tegelen, seda enam hakkan aru saama, et tegelikult see aeg ongi vajalik just enesega üksi olemiseks, mitte ärkamiseks .. :)
Kummalik on ka see, et varem need hommikupoolikud, mis olin üksi mängis mul muusika .. vaatasin telekat.. surfasin internetis .. tegin sadat erinevat asja, et mitte olla üksi ja oma mõtetega kahekesi - kuid tundsin end nii üksikuna ja hüljatuna, olin kogu aeg kurb ja masenduses, igatsesin pidevalt midagi ja kedagi .. oehh .. ei olnud hea!
Kuid nüüd, olles siin täielikus vaikuses ja omaette, mõtetega kahekesi - tunnen end õnnelikult ja ei ole üksinduse tunnet! Selline rahu on hinges!
Jah! Dalai Lamal oli õigus, et me vajame üksioleku aega kasvõi tunnike päevas, et leida rahu ja õnn! Samas ei väida ma, et ainult üksinduses peitub õnn - kindlasti mitte! Igaks asjaks oma aeg (aitahhkalli)
tiivuline:
Ka mina olen see inimene, kellel peab olema võimalus olla vahel iseendaga. Raske öelda, palju seda just päevas vaja on...no tund on küll väga minimaalne, kui just peab ajalisse mõõtesse panema. Kui ma seda aega ei saa, muutun närviliseks ja pahuraks, tunnen et mul justkui saab õhk otsa.
Hetkel olen haiguslehel, niiet saan nautida päeva...ka siis kui mittemidagi pealtnäha asjalikku ei tee. Saan kuulata isegi omaenese mõtteid ja panna neid tähele....muidu oli peas aina virrvarr ja ainus mida eristada suutsin oli justkui appikarje - andke mulle MINU aega :D
Samas tean inimesi kes lausa paaniliselt kardavad olla natukestki üksi ja otsivad mistahes seltskonda, et seda ei juhtuks. Olen sattunud sellise inimese lähedusse ja tekkis poomistunne, sest ta klammerdus nii kõvasti minu külge, et mul oli lausa füüsiliselt valus.
Praegu aga püüan taastada neil üksiolemisehetkedel oma energiat, sest viimasel ajal on tunne, et ma olen nagu aukudega õhupall....jooksen lausa vilinal energiast tühjaks... Nüüd siis otsingi neid auke, et saaksin need parandada :D
Muriel:
Täpselt ei oskagi aega määratleda kuid vajan seda üsna palju...saan kahjuks vähem kui tahaks :)
Navigatsioon
[0] Sõnum
Mine täisversiooni