Inglipesa (Valguse Foorum)
Üldine jutt => Küsitlused => Postitus alustatud kasutaja: Vikerkaarevärvi Pallike järgi aprill 12, 2013, 11:17:06
-
Mulle on meelde jäänud, et Dalai Lama ütles, et igal inimesel on vaja olla päevas üks tund iseendaga, omaette. Kui paljud on iga päev tund iseendaga?... Kui palju vajate Teie iseendaga olemist?
Valgust ja armastust, kallis Pesarahvas!
-
Vajan tunduvalt rohkem, kui saan seda :) Kujutan, ette et paarist tunnist piisab aga heal juhul saan seda pooltundi :)
-
Kui ma olen õhtuti tööl, siis on mul terve hommikupoolik olla iseendaga :) Kui aga hommikuti tööl, siis tõusen paar tundi varem ja saan ka olla endaga .. varem arvasin, et tõusen selleks varem, et mul ärkamiseks aega vaja ja ma ei salli kiirustamist ja unise peaga tormamist .. kui mida enam endaga tegelen, seda enam hakkan aru saama, et tegelikult see aeg ongi vajalik just enesega üksi olemiseks, mitte ärkamiseks .. :)
Kummalik on ka see, et varem need hommikupoolikud, mis olin üksi mängis mul muusika .. vaatasin telekat.. surfasin internetis .. tegin sadat erinevat asja, et mitte olla üksi ja oma mõtetega kahekesi - kuid tundsin end nii üksikuna ja hüljatuna, olin kogu aeg kurb ja masenduses, igatsesin pidevalt midagi ja kedagi .. oehh .. ei olnud hea!
Kuid nüüd, olles siin täielikus vaikuses ja omaette, mõtetega kahekesi - tunnen end õnnelikult ja ei ole üksinduse tunnet! Selline rahu on hinges!
Jah! Dalai Lamal oli õigus, et me vajame üksioleku aega kasvõi tunnike päevas, et leida rahu ja õnn! Samas ei väida ma, et ainult üksinduses peitub õnn - kindlasti mitte! Igaks asjaks oma aeg (aitahhkalli)
-
Ka mina olen see inimene, kellel peab olema võimalus olla vahel iseendaga. Raske öelda, palju seda just päevas vaja on...no tund on küll väga minimaalne, kui just peab ajalisse mõõtesse panema. Kui ma seda aega ei saa, muutun närviliseks ja pahuraks, tunnen et mul justkui saab õhk otsa.
Hetkel olen haiguslehel, niiet saan nautida päeva...ka siis kui mittemidagi pealtnäha asjalikku ei tee. Saan kuulata isegi omaenese mõtteid ja panna neid tähele....muidu oli peas aina virrvarr ja ainus mida eristada suutsin oli justkui appikarje - andke mulle MINU aega :D
Samas tean inimesi kes lausa paaniliselt kardavad olla natukestki üksi ja otsivad mistahes seltskonda, et seda ei juhtuks. Olen sattunud sellise inimese lähedusse ja tekkis poomistunne, sest ta klammerdus nii kõvasti minu külge, et mul oli lausa füüsiliselt valus.
Praegu aga püüan taastada neil üksiolemisehetkedel oma energiat, sest viimasel ajal on tunne, et ma olen nagu aukudega õhupall....jooksen lausa vilinal energiast tühjaks... Nüüd siis otsingi neid auke, et saaksin need parandada :D
-
Täpselt ei oskagi aega määratleda kuid vajan seda üsna palju...saan kahjuks vähem kui tahaks :)
-
Minul kunagi polnud hetkegi iseenda jaoks, ega ma siis ei teadnud ka, et inimene seda vajab. Sain teada alles siis, kui enam jalgu alla ei võtnud. Lihtsalt ühel päeval enam ei kõndinud. Kui püüdsin astuda kukkusin meeletust põlvevalust. Tuli elu ümber korraldada ja tuli ka mõtlemist muuta. Olen sellega tegelenud aastaid, ma kõnnin ja isegi juba saan ka natuke joosta. Nüüd pühendan ma iseendaga olemisele päevas ikka tunde. Vahel istun ja kuulan vaikust, algul lõikas see kõrvust läbi ja oli valus, enam mitte. Tunnetan tundeid, mis tulevad ja lasen nad endast läbi nagu sõelast...peale seda tuleb rahu:-)
Valgust ja Armastust :-)
-
No minul seda üksiolemist on iga päev, mina just tahaks rohkem sõprade seltsis olla aga saan kahjuks vähe olla nendega.
-
Mina naudin väga neid hetki, kui saan olla kodus täiesti üksi. Panen oma muusika mängima ja lihtsalt olen.Ka töö on mul selline, kus saan palju omaette olla ja mõtelda omi mõtteid. Kuulan sealgi muusikat ja laulan omaette. Ülejäänud aja ma aga räägin ja suhtlen liigagi palju. :D
-
Mitte eriti. Ennevanasti vajasin aga enam mitte, nüüd ma tahan aina juttu rääkida ja asjatoimetusi teha. ;D
-
Tunnike ikka :) aga sõltub ikkagi olukorrast, kui palju sasipuntraid on hautada või olla lihtsalt vaikuses- männimetsas
-
"Üksindus on tugevate hingede privileeg."
-
"Üksindus on tugevate hingede privileeg."
Väga ilus....
-
Palju rohkem vajan aega kui seda praegu on... aga kaks last, kellest uks alles 8 kuune vajavad oma... tegemised ja tööd võtavad oma - nii tunnengi mõnikord kuidas lained ule pea kokku tahavad minna. Õnneks on aga minu umber inglid, kes sellest mõõnast taas ule aitavad saada. Mõnikord on yksi olemiseks ja puhkuseks ka see, kui poodi kõndida vankrit lykates - see on aeg motisklemaks ja muidugi veel aeg enne uinumist.. aga ma ei kurda.. olen õnnelik, et kõik on hästi ja mu lapsed on terved- olgu pigem nii kui teisiti ja kull tuleb elus veel neid aegu kui rohkem saan yksinda mõtiskleda. Praegu aga olen rahul... (aitahhkalli)
-
Omaette olemine-olen seda peaaegu kogu päeva,tööd tehes,süüa tehes,koristades ja see on kõik võimalik.Mõtiskleda,tänulik olla kõigi,kõige suhtes,et nad minu elus on olnud jne.Elu on liikumises nii ka olen mina liikudes endaga (A) (A) (A)
-
Ma olen vist veidi eraklik, sest vajan küllalt palju omaette olemiseks aega. Kui saaks, siis enamuse aja veedaks üksi. Aga samas on teinekord hea sõprade-tuttavatega kokku saada. :)
-
Ma olen vist veidi eraklik, sest vajan küllalt palju omaette olemiseks aega. Kui saaks, siis enamuse aja veedaks üksi. Aga samas on teinekord hea sõprade-tuttavatega kokku saada. :)
Kui sa oled liiga palju üksi, omaette, siis või juhtuda, et muutud liiga kartlikuks teiste ees. Inimesed, kes elavad üksi, on liialt eraklikud, eraldatud suurema osa teistest inimestest, paljudel neist teki kartus hiljem teistega suhtlemiseks. Ma tean inimesi, kes suhtlevad siin netis küll vabalt kõikidega, kuid päriselus on väga kartlikud ja ebakindlad. Tasakaal on hea - suhtle vabalt, kuid jäta aega ka iseenda jaoks. :)
-
Ma olen vist veidi eraklik, sest vajan küllalt palju omaette olemiseks aega. Kui saaks, siis enamuse aja veedaks üksi. Aga samas on teinekord hea sõprade-tuttavatega kokku saada. :)
Kui sa oled liiga palju üksi, omaette, siis või juhtuda, et muutud liiga kartlikuks teiste ees. Inimesed, kes elavad üksi, on liialt eraklikud, eraldatud suurema osa teistest inimestest, paljudel neist teki kartus hiljem teistega suhtlemiseks. Ma tean inimesi, kes suhtlevad siin netis küll vabalt kõikidega, kuid päriselus on väga kartlikud ja ebakindlad. Tasakaal on hea - suhtle vabalt, kuid jäta aega ka iseenda jaoks. :)
Nüüd ma siis tean ka enda suhtes, millest mul tulenes hirm isegi poodi minna vahepeal, enne seda kui ma muutusin aktiivsemaks ja suhtlemise altiks. Kartsin isegi ennast, surfisin päevad läbi internetis ja ei tahtnud rääkida ka oma sõbrannadega juttu. Nüüd tunnen rohkem mõnu, suheldes või millegi lõbusaga tegelemisega. Tänane päev on üle pika aja mis mulle pakub üksinda olles rahuldust. (R) On vaja, tunnen, et vajan seda just täna.
-
Ma juba lapsena eelistasin mängida omaette. Nii et ma vist kogu aeg selline eraklik olnud, nüüd see jah kahjuks süveneb. Ei oska sellega midagi ette ka võtta.
-
Ma juba lapsena eelistasin mängida omaette. Nii et ma vist kogu aeg selline eraklik olnud, nüüd see jah kahjuks süveneb. Ei oska sellega midagi ette ka võtta.
Ega seal muud ei olegi vaja teha, kui hakkata suhtlema teiste inimestega:) Käid koolis, tööl? Ole lihtsalt enesekindlam, avatum, see polegi nii raske, kui algul näida võib. :)
-
Ma olen vist veidi eraklik, sest vajan küllalt palju omaette olemiseks aega. Kui saaks, siis enamuse aja veedaks üksi. Aga samas on teinekord hea sõprade-tuttavatega kokku saada. :)
Mina olen ka sinu taoline :) No meeldib üksi olla ja kõik! Samas on ka hea minule armsate inimestega koos olla.
Ega eraklikkus ei ole üldsegi halb omadus (A) (A) (A)
-
Mina arvan ka, et eraklikkus ei ole negatiivne, kui inimene on selle rahu ja armastusega valinud. Meil kõigil on ju oma tee.
-
Suure suhtlejana olen leidnud alati aega ka enda jaoks. Olen seda tüüpi, kes on alati oma mõtted ja emotsioonid paberile pannud - kas siis joonistades, maalides, vahel luuletades ning viimasel ajal hoopis fotoaparaadiga loodust jäädvustades...
Aegu tagasi vajasin enda ümber inimesi, pidevalt - see kuulus ka minu elustiili juurde, ning mõte üksindusest tundus kuidagi masendav...kuigi, tagantjärele mõeldes oli see minu elus selline periood, kuhu mahtus ka palju negatiivsete auraväljadega inimesi - ja see muutus mingil hetkel kurnavaks...tundsin, et keegi istub minu energiaväljas ja toitub sellest usinalt. Hea kuulaja ja suure psühholoogia huvilisena meeldis mulle inimesi väga aidata kui see vähegi minu võimuses oli. Ühel hetkel aga tajusin, et mind lihtsalt kasutatakse ära - oli inimesi, kes ainult kurtsid ja kurtsid ehk siis kordasid iga päev üht ja sama tegevust, oodates aga teistsugust tulemust. Sain aru, et nad ei tahagi oma ellu mingit muutust, nad vajasid enda kõrvale vaid inimest, kes neid lõputult kuulata suudaks. Oli aeg teha korrektiive oma elus ja tutvusringkond koomale tõmmata...ning mingil perioodil vajasingi ehk rohkem omaette olemist...järelduste tegemiseks ja taastumiseks...
Tänaseks on suuresti õnnestunud enda ümber koondada palju positiivseid, sooja südamega ja ilusa ning särava hingega inimesi - see on võrratu tunne! ({)
Üksindust vajan täpselt niipalju nagu iga naine vajab enda välimuse jaoks...oma mõtteid korrastada, mediteerida ja joogatada saan ka oma mehe juuresolekul, sest õnneks hõljume me koos ühel lainepikkusel :) Meie kodu on täis Ingleid ja armastust! :L Tänud kui võtsite vaevaks kirjutatut läbi lugeda! (aitahhkalli)
Päikest, armastust ja hingerahu Teile kallid Ingipesa Inglikesed! (aitahhkalli) (A)