See on väga huvitav küsimus sinu poolt esitatud aga samas ka kohatu.  Inglid on vaimolendid, puhas valgusekeha, mis võtab teatud juhtudel inimesekuju.

Tuli üks lugu meelde, millest ma lugesin saladuste ajakirjast. Ei tea kas see ka tõele vastab. Üks poiss oli langenud koomasse. Aga kõik oli täpselt samamoodi välja näinud see ajahetk, nagu on seda meie maine elugi. Ainus vahe oli see, et selles hetkes ei ole aega ega ka eksisteeri öösid. Pidevalt päevane aeg aga igalpool tänavatel lasus udumass. Ta oli olnud oma toas pikka aega ja siis oli imestanud, et kuhu olid kõik tema pereliikmed jäänud. Mitte kedagi ei olnud, läks tänavale, kõik tänavad olid pea inimtühjad olnud, aga ühe vana maja juures oli ta siiski kedagi silmanud, ühte räbalates riietes tütarlast. See tüdruk oli olnud tagasihoidlik ja oli isegi esmalt minema jooksnud kui ta kedagi võõrast nägi. Ja siis kui neil esimene kontakt tekkis olid tüdruku lause selline:" Sa ei ole meie maailmast pärit. Mine minema" Ja jooksis minema. Järgmisel päeval poiss meelitas ja meelitas tüdrukut kuis sai ja sai isegi tema nime teada. Tüdruk julges isegi tulla ka poisi juurde koju juba ja nad jõid teed, kuigi selleks ei olnud vajadust, sest poisil janu ei olnud ega midagi, niisama ajaviiteks. Siis mingi aeg nad said rohkem tuttavamaks ja tekkis niiõeldes mingi eriline side nende vahel ja nad astusid ka seksuaalvahekorda. Aga poiss tõdes et selles tüdrukus on midagi erilist ja kohati ta hakkas isegi teda armastama juba mingil omal kummalisel moel. Ja enne kui kõik see ilus romantika lõppes, küsis tüdruk veel vaid ühe küsimuse poisilt:" Kas sa jääd mind mäletama?" Poiss ei saanud aru tol hetkel, et see oli siis tüdrukupoolne hüvastijätt. Ja järgnevatel päevadel tüdrukut enam ei tulnudki tema juurde ja ei olnud ka teda tema oma majas. Siis ärkas poiss koomast ülesse ja mäletas kõike juhtunut ja küsis veel samal päeval arsti käest, et kas selle ja selle nimeline tüdruk on neil haiglas, ei olnud. Poiss ei saanud ennam rahu ja kui oli juba piisavalt terveks saanud, ta pani interneti otsingusse sama tüdruku nime, mis tõepoolest oli eksisteerinud, aga mitmekümneid aastaid varem juba, enne selle poisi sündi. Tüdruk oli saanud autoavariis hullult kannatada, mille tõttu langes koomasse, aga suri samal õhtul ära, aga kuna tema missiooniks oli see poiss välja aidata koomast, siis tema hing jäi pikemaks ajaks sinnamaale pidama, mil ta isegi oli olnud koomas. Ja hiljem tuli välja et see sama tüdruk oli poisi kaitseingel teatud ajahetkeks tema elus.

Kõik inglid on ilusad, aga me ei tohiks neid vaadelda kui.. me saame neid armastada, aga seda ilma seksuaalsust tundmata. Nemad on meie abaistajad, teejuhid ja kaitsjad, rohkemat ei muud 

Ei usu, et see oleks patt. Fantaasia poolt loodud illusioonil pole tegelikkusega seost.
Seksuaalsus on teine energia selline lihtne ja elujõuline.
Minul näiteks isegi kui tagantjärele mõeldes oli kontakt seksuaalselt väga atraktiivse naisega on tema sisemist ilu imetledes seksist mõtted kaugel. Heaolu tunne avaldub pigem keha ülemises osas aga see on selline jõud mis paneb tegutsema :-)

Ma ei mäleta täpselt, millisest allikas alljärgneva info sain (kuid on jäänud meelde):
Seksil ja seksuaalsusel on vahel. Lihtsalt seksides kaotab/kulutab inimene eluenergiat ( saades lihtsalt orgasmi). Hoides seda tagasi, siis on võimalik seda suunata "mujale" läbi energiakeksuste. Kui ma ei eksi, siis läbi selle jäi Siberi Anastasia rasedaks.

Ahjaa.. Anastasia raamatute sarjas oli seksist ja seksuaalsusest juttu.


Inglid ei mõista meid hukka. Ükskõik mida teeme. Nad alati toetava ja armastavad meid.

Naisinglid: see on vaid lihtsalt sümbol "kuju". "kuju" on antud selleks, et meie mõistus suudaks paremini neid uskuda, omaks võtta.
Nad on tegelikult lihtsalt energia kogumik. Erineva värvi ja mustriga.

Seega fantaseerides naisinglitest ( nende ilust, mis on maine: st. inimese kuju ja tugeva energiaga; see oleks nagu maapeale inglid, kes elab inimese kehas; Inimese kehas elades on seksuaalsus üks osa elust...) ei ole midagi patust.


vähemalt hetkel on selline arvamus minul...

Mõtlesin seda jagada siin teemas.  See "sattus" minuni.

Raamatus "Tuleta meelde" S.Rother kirjutati, et sellisel kujul nagu meil siin seda seal pole . Aga ma ei tea mis dimensioonis see oli, kuskil kõrgemas.

Päiksekiir , minagi usun, et see on nii.

See teema tekitas minu peas küsimuse...

Kas inglitelt saab nõu ja abi küsida tantristlikes otsingutes? Kuidas inglid üldse tantrasse suhtuvad?