Puhastamine > Karma

Karmaliste kannatuste muundamine.

<< < (2/4) > >>

Riku:
Sellega ma olen nõus, et "kolakad" saame kätte selles elus tehtud vigade eest - see õpetab meid, aga ülekohtune on saada "kolakaid" eelmiste elude vigade eest, millest pole aimugi. See on sama kui kutsikat, kes hommikul tegi loigu õhtul karistada. Kutsikas ei mäleta hommikusest midagi ja õhtuse karistamise asemel saab endale võib olla kogu eluks trauma.

Teele:
Hull on ka see, kui keegi elab oma jamad sinu peale välja!
Juhtusin täna 2 saadet tv vaatama ja täitsa pani mõtlema. Ainus , mis ise saad on valu tunda, koguda ja andestada!(A)

Leontine:
Olen ka selle üle nurisenud, et sünnimomendil kustutatakse meie mälust kõik eelmised elud. Peame alustama jälle nullist ja siis peksa saama, teadmata, mille eest. Aga ju peab nii olema. Ise peame jälile saama, miks meie elus on niisugused raskused, nagu on. Kui oleme taibanud, et sel on mingi põhjus, saame oma olukorda parandada sellesama mõttemallide muutmisega, kui mitte, siis me vist jäämegi virelema, sest enam pole võimalik vigade parandust järgmisse kehastusse edasi lükata.
Ainult eelmiste elude väga ekstreemsed sündmused jäävad meie alateadvusse alles. Näiteks igasugused foobiad. Kui me pole neid saanud mingist lapsepõlve rängast läbielamisest, siis on need mõnest eelmisest elust. Mina isiklikult jumaldan ja paaniliselt kardan merd. Ja mitte ainult. Piisab nägu pesukaussi panna, kui juba tekib paaniline hirm uppumise ees.  Sain teada, et olin ühes eelmistest eludest (mitte eelmises, vaid varemases) olnud mees - kalur, kes uputati.

Teele:
Ja mina kardan ämblike nagu tuld!
Röögin nagu segane, loomastun ütleks nii:)

Leontine:
No näed. Mind on ämblikud lapsest saadik hammustanud. Need suured "sõrmkindad". Nüüdki on mõni ämblik minuga voodit jagama tulnud, külje alla jäänud ja hommikul olen avastanud kusagilt suure punetava kubla. Ja ikka ei karda ma ämblikke.
Hea unejutt Sulle. :o

Navigatsioon

[0] Sõnum

[#] Järgmine lehekülg

[*] Eelmine lehekülg

Mine täisversiooni