Uue ajastu teadused > Isa
Meie Isa Palve
Leontine:
Nii. Nüüd nimetate mind ketseriks. Jumal ja Armastus - inimesed on need ära labastanud: kõik müügiks. Käivad kirikus naabrimammit klatšimas, loevad meieisapalve, on eneste arvates oma patud andeks saanud ja lähevad järgmisi tegema. Õigeusu kirikus taovad pead vastu põrandat ja siis lähevad otsima nõida, kes üürnikule häda kaela nõiuks (näide elust) - küll Jumal annab andeks kui küünla panen. Võltsvagadus. Vabandused tõsiusklike ees. Usun kõrgemasse jõudu, kuid eelistan teda nimetada Loojaks. Sama on armastusega. Tean inimesi, kelledel see sõna on justkui sidesõna, ilma milleta lause välja ei tuleks. Seepärast kasutan ma seda sõna vaid siis, kui see tuleb mul siiralt, puhtast südamest, kui ma nii tunnen.
Leontine:
Ja veel. Meie Isa Palvega saaksin vist hakkama, kuid eelistan pöörduda Looja poole aupaklikult, paludes ja tänades, kuid oma sõnadega. Just nii, nagu hetkel tunnen ja öelda tahan. Amatöör, eks? ({)
Mari:
Seda minagi. Kumb on siis aupaklikum, kas pobiseda "àra saada meid, anna leiba, veel veel veel" (kuigi meil on juba KòIK) vòi lihtsalt Isa tànada, temaga armastusega suhelda?
niux:
Mari, sinu kirjutatud versioon tundub mulle tänupalvena, mulle meeldib, tundsin, et see on õige (aitahhkalli)
Leontine, ka sinu mõtetes on tõde, kuid need inimesed saavad just seda, mille on ära teeninud....
Säratäht:
Mari, oled tõeline Ingel. Tänan sind et leidsid aega ja kirjutasid Anastasia palve siia. Soovisingi uuesti seda Palvet jälle lugeda kusagilt, nüüd kirjutasin selle ka endale üles. (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli)
Navigatsioon
[0] Sõnum
[*] Eelmine lehekülg
Mine täisversiooni