Tegelikult paneb see mõtlema, reeglina peaks vist jah nii olema, et väärtused ja tõekspidamised, mida elus tähtsaks pidada, omandatakse vanemate õpetuste järgi.
Samas - tegelikult on nii palju häid ja südamlikke inimesi, kes on n.-ö. läbi "raske" kodu kasvanud ja vaatamata kõigele (halvale, raskustele) hea ja õige suuna oma eluteel võtnud.
Mingi osatähtsus on vist siiski ka inimese (lapse) loomusel, mis ja kuidas kõik toimima hakkab.

Lugesin, et inimesele pidi juba sündides saatus olema kaasa pandud/antud 

Seda küll, kui mõelda täiskasvanud inimestele. Aga laste puhul...vahel on ju nii, et mõnel lapsel on üks ja ainus saatus (nt. kurvapoolne)

Margi-mõtlesin, et miks mina olen valinud aegajalt halvimaid variante. Tulemuseks on teadmine, et muidu ei oskaks head hinnata. Enam ei taha halbu variante katsetada

Miks me valime halvemaid variante?
*Saamata aru oma sõnade jõust, sisendavad kahjuks liiga paljud inimesed endale puudust, vaesust, haigusi ja õnnetusi. Oma hädasid kurtes ja kuulutades tõmbavad nad endale ikka ja jälle kaela sedasama viletsust, puudust, valu ja kurbust, mida nad nii väga vihkavad.
Sa oled oma meelte ainus isand. Sa võid otsemaid haarata härjal sarvist ja hakata kontrollima iga oma sõna - nii välja öeldud kui kirja pandud sõna - ,hakates sel kombel juhtima oma saatust. Lõppude lõpuks vastutad just sina, ja mitte keegi teine, selle eest, mis tuleb üle su huulte. Mitte keegi teine ei saa sind panna lausuma halba või eitust väljendavaid sõnu. See on sinu enda otsustada. Seega - kui tahad muuta oma saatust, võta endale vastutus oma sõnade eest.
(Barbara Berger "Anna hingele pidet")

Lugesin täna raamatut."Vanga - selgeltnägija"(autor Krasimira Stojanova) ja seal olid kirjas järgnevad laused:"Mitte keegi ei saa oma saatuse vastu. Inimese elu on täpselt ette määratud."

See on vist üldisemalt mõeldud.

Kirjutan ühe lõigu välja:
*Ükskord tuli Vanga juurde noor mees, nad vestlesid vaikselt omavahel ja jätsid juba hüvasti, kui Vanga, justkui midagi tähtsat meenutades, lausus:"Ootan sind 15.mail. Ärgu miski segagu sind 15.mail minu juurde tulemast. Muide, sa ei saa tulla." Juhtus nii, et 15.mail kutsus üks sõber seda noormeest abiks majaehitusele. Keelduda oli ebamugav ja ta otsustas sõita Vanga juurde 17.mail. Saatuslikul päeval, 15.mail, jäi ta rongi alla, sest veduri masinist ei suutnud rongi piduririkke tõttu peatada. Vanga ootas kodus selle nooruki külastust, nägi vaimusilmas kõike toimuvat ja püüdis kuidagimoodi aidata, aga ei suutnud.

Kui aga arutleda selle üle, et kui kodus istumise asemel midagi ise otsustavalt ette võtta - siis valikut tehes on ju seegi saatus - et otsustatakse just nii ja mitte teisiti.