Tegelikult olen ka rahulikult võtma hakanud hilinejaid. Olen õppinud nende pealt isegi ise hilinemise ära, kuigi mulle see ikkagi ei meeldi. Mind ärritab asja juures võibolla ikkagi rohkem see, et ma ise lähen igale poole varem kohale ja siis ootan. Ja tavaliselt ürituse algus ju hilinejate võrra ka hilineb. Mida see ikkagi peegeldab?

Küsimus jääb vastamata, armas Eneseotsingul.
Küll aga üks ammune lõbus seik/seigad sama hilineja sõbrannaga, kes enam ei hiline. Aastaid tagasi, kui olin pealaeni tüdinenud tema hilinemistest, läksin kahel korral meelega kolmveerand tundi hiljem kohtumisele, et mul jääks vähem aega oodata. Ja vaat, neil kahel  korral oli sõbranna õigel ajal kohal ja juba ajas mind telefonitsi mööda ilma taga - kuhu ma kadusin.

Leontine ({)nii ta on jah paraku...

Teele: see on väga hea võrdlus 
Aga ikkagi :kuidas saab asi, mis mind teise inimese juures häirib, peegeldada mind, kui minu iseloom on risti vastupidine?

Peaks ju, kui mõista seda seadust nii, et me ei peaks laskma end teise inimese negatiivusest häirida, peaksime säilitama positiivsuse. Aga et negatiivne inimene peegeldab meid ennast, seepärast ta meid häiribki - see vaatenurk on mulle mõistetamatu. 

Mina olen nii aru saanud, et kui negatiivne inimene meid ärritab, siis ta toob meis peituvad tunded lihtsalt üles. Võib-olla see on ka mingi alateadlik hirm, et ei taha tunda "halbu" tundeid ja seepärast ärritabki, kui keegi tuleb ja meie tuju ka ära rikub Samas see hirm just selliseid ärritavaid inimesi ligi tõmbabki

Aga kui ärritust ei teki ja suudame rahulikuks ja mõistvaks jääda, siis mu meelest peegeldust ei ole.

Ma ei tea, tahaks raakida oma mehe oest.Ei oska oelda,mis ta on, voi kes ta on.Igaljuhul vaga halb ja negatiivne inimene.Ei ole kyll ilus teisi inimesi taga raakida-meil koigil on muidugi omad head ja vead,aga tema ikka yletab koiksugused piirid.Ykski oige inimene ei lahe ju teist inimest solvama ja monitama asja eest teist taga,siiskui endal tuju tuleb voi tuju on halb.Ma ei suhtleks kunagi temaga,kui ta oleks mulle vooras.Aga kahjuks ei ole ta vooras ja kokku me puutume iga paev olude sunnil.Leontine kunagi kuskil kirjutas,et siin meie seas elab vaga palju halbu olendeid koos meiega-aga kuidas neid ara tunda?Ma ei tea kas see minu kirjutatu selle alapealkirja alla yldse sobib,aga ara ma kustutama ka enam ei hakka.Kallid teile ja ilusat ohtut koigile-naistepaeva ohtut

Negatiivse inimese, kes just ei õelutse, tunneb ära vaid eriti tundlik inimene. Nii arvan mina. Mõned ravitsejad ja targad ei taha pesakeses enam sõna võtta, sest tunnetavad siin negatiivset energiat. Ometi ei öelda siin halbu sõnu. Ju siis nii on, kuid mina ei tunneta midagi. Enamasti.