Uue ajastu teadused > Inimene

Oma elusuuna ja tõelise olemuse nägemine

<< < (2/6) > >>

Selene:
Mina jälle mõtlesin, et äkki on minu eluülesanne mingi tühine ja pisike asi, aga minu jaoks see eest väga raske. Või siis jah, et olen mingi pisike mutrike kuskil, millel pole erilist tähtsust.

Võimeid pole ka mul. 

Päikesepoiss:
Ei ole mitte keegi teist pisike mutrike :) On tänapäeval haruldane, et inimene on vaimselt arenenud ja selliseid inimesi, kes suudavad areneda selles vallas ei saadeta maale niisama ;)
Eriti praegusel ajastul... Maale pääsevad vaid kõige kangelaslikumad ja tähtsamad hinged.

Valguskera:
mitte keegi meist ei sündiind siia ellu väikse mutrina või tühisena, igaühel on meil oma misjoon/misjoonid, juhused näitavad teed, elumisjoon võib näida isegi väike kuid on väga oluline, peamine misjoon on õppida ja areneda. Õppetunde läbida väärikalt, siis läbime testid ja jõuame üha edasi, minuarust ei ole vaja otsida tiku tulega igaltpoolt seda misjooni ta tuleb ise sinuni kui aeg käes, se saadetatakse su teele kui oled valmis, tehkem kõike Armastusega, olguse see töö või kasvõi pilk kellegi poole :)

kribal:
Ega väiksed mutrid olegi tühised - nendeta ei liigu ükski masinavärk :P
Nii et on väiksemad ja suuremad mutrid, kõik on olulised, kuigi vastutuse määr võib olla erinev.
Kunagi keegi kuskil arvas, et igal siiski ei ole missiooni. Igal on isiklikud eluülesanded, kuid missioon, see üldisem ja paljudele suunatud ülesanne, ei ole kõigi osaks.
Tegelikult teeb see elu lihtsamaks :P On palju lihtsam olla väike mutter, kui suur hammasratas ;)

Päikesepoiss:
Väga imeline jutt... kohe südames on tunda, et nii see kõik ongi :)

Navigatsioon

[0] Sõnum

[#] Järgmine lehekülg

[*] Eelmine lehekülg

Mine täisversiooni