Uue ajastu teadused > Inimene
Mis on hirm?
maikelluke:
--- Tsiteerin: Aimee järgi aprill 24, 2012, 11:37:40 ---Hakkasin eile õhtul mõtlema hirmu üle. Mis siis see hirm ikkagi on. Kardan väga pimedust. Ei teagi miks, aga õhtul üksi majas liikuda eriti ei julge. Tuled panen põlema ja teleka või raadio kõvasti mängima. Öösel ei julge isegi vetsu minna - kõik on kottpime. Vahel kui tule ära lasen siis need paar meetrit voodini lausa jooksen ja hüppan voodisse - õuduselained üle keha ja süda klopib. Tundub nagu oleks ruumis palju jälgijaid, nagu võtaks keegi voodi alt jalast kinni ja heatahtlikkust sellest pimedusest kindlasti ei õhku.
Kas ma tajun pimeduse olendeid või on see hirm minu sees ilma et ruumis üldse kedagi oleks?
Ja kuidas seda hirmu endast välja saada? Miks mõni jalutab südaöösel metsas ja ei tunne hirmu, mina aga ei julge õhtul oma voodistki kuhugi liikuda. Kas keegi oskab seletada? ???
--- Lõpeta tstitaat ---
Kui vana sa oled? Minul oli nooruses periood kui ma ei saanud enne magama minna kui olin voodi alla vaadanud ja nii iga õhtu,kogueag oli tunne et seal on keegi kes kohe jalast haarab. Täpselt ei mäleta kaua see kestis,arvan et mingi aasta. Arvan et siis oli mul teisigi probleeme ja see tuli närvidest. Hirm pimeduse ees on praegugi ,kottpimedasse metsa küll ei roni,öösel linnas ka ei tahaks jala käia,aga siiski on hirmu palju vähemaks jäänud. Aitab ka kui endale sisendada et on vaid pime ja oled ikka kaitstud ja hoitud! (A) (A) (A)
täheke:
Armas Aimee! Kutsu endale appi peaingel Miikael ja palu tal enda hirm lahustada:) Miikael aitab sind, hoiab sind, kaitseb sind. Miikael armastab sind ja mähib su pehmesse armastavasse pehmusesse ja sa uinud rahulikult imelises pimeduses:)
Astro:
Minul oli nooruses periood kui ma ei saanud enne magama minna kui olin voodi alla vaadanud ja nii iga õhtu,kogueag oli tunne et seal on keegi kes kohe jalast haarab. Täpselt ei mäleta kaua see kestis,arvan et mingi aasta. Arvan et siis oli mul teisigi probleeme ja see tuli närvidest.
[/quote]
Kas pole ikkagi vaid kergema vastupanu tee minek , põhjendades seda taju vaid närvidega... Noorena on me tajud Hingetasandil palju puhtamad , kuna Meel pole veel suuteline kõigele juhtuvale vastuseid leidma füüsilise maailma tasandil. Hiljem ta leiabki selleks põhjenduseks ... närvid.
Vikerkaarevärvi Pallike:
--- Tsiteerin: Aimee järgi aprill 24, 2012, 11:37:40 ---Hakkasin eile õhtul mõtlema hirmu üle. Mis siis see hirm ikkagi on. Kardan väga pimedust. Ei teagi miks, aga õhtul üksi majas liikuda eriti ei julge. Tuled panen põlema ja teleka või raadio kõvasti mängima. Öösel ei julge isegi vetsu minna - kõik on kottpime. Vahel kui tule ära lasen siis need paar meetrit voodini lausa jooksen ja hüppan voodisse - õuduselained üle keha ja süda klopib. Tundub nagu oleks ruumis palju jälgijaid, nagu võtaks keegi voodi alt jalast kinni ja heatahtlikkust sellest pimedusest kindlasti ei õhku.
Kas ma tajun pimeduse olendeid või on see hirm minu sees ilma et ruumis üldse kedagi oleks?
Ja kuidas seda hirmu endast välja saada? Miks mõni jalutab südaöösel metsas ja ei tunne hirmu, mina aga ei julge õhtul oma voodistki kuhugi liikuda. Kas keegi oskab seletada? ???
--- Lõpeta tstitaat ---
See on lausa huvitav, kui paljud meist on tundnud või tunnevad sama hirmu. Lugesin Aimee postitust ja mul oli tunne, nagu Ta oleks minust endast kirjutanud. Mina kartsin lapsena ja noorukina samuti, et keegi on voodi all ja voodisse minnes võtab mu jalgadest kinni. Pimedas toas kihutasin alati joostes voodisse ja pani veel teki üle pea, et oleks turvalisem. Ajapikku on hirm kadunud või siis vähenenud. Aeg-ajalt, kui üksi olen, siis kapi krikuksumise korral mõtlen, et äkki keegi on toas vms, aga see on pigem elav kujutlusvõime, mis seda põhjustab...
Prometheus:
Küsimus sellele, et mis on hirm?
seostub ja meenub mulle kohe esimese asjana - türann ehk siis hirmuvalitseja.
...
Ja siit ka hea tähelepanek !
Kui mina olen Prometheus , siis türann on täielik vastand.
Ei salli neid üldse , mu patoloogilise viha selle vastu suudab ära hoida mu distsipliin ja kalkuleeriv , planeeriv mõtlemine ja strateegiline käitumine teatud situatsioonides.
Tänu enda headusele, suudan ma selle vastu võidelda ja aidata hirmu all olevaid kannatajaid. Mind ajendab välja kujunenud motiiv ning kui liiga kaugele juba minna, konflikti astudes ei ole enam tagasiteed, on kas võit või vastasel juhul samastumine.
Minujaoks on türann nagu deemon.
Ja kui mina oleksin samastunud, siis ei oleks mu nimi mitte Prometheus vaid Tyran :)
Ma isegi mõelnud, et astuda tulevikus kuhugi organisastiooni vms... mis põhineb türannia vastu võitlemisel.. sellised ambitsioonikad mõtted ja tundmused on alatihti mu peas ekslemas.
Aga muidu Teame ju kõik enamasti müüti - Zeus vs Prometheus.
Palju (aitahhkalli) (aitahhkalli) teile .
Navigatsioon
[0] Sõnum
[*] Eelmine lehekülg
Mine täisversiooni