Mina ei suuda koos olla oma õega,juba siis kui ta mulle helistab,et tuleb külla-tunnen,et sees hakkab keerama,lähen väga närviliseks.Kui juba minu juures on ,tõmbab mul kogu sisikond kuidagi krimpsu-tahtmine on kiiresti metsa joosta.Ta soovib mulle küll head,aga tunnen,et midagi on võlts.Nüüd kutsun võimalusel alati sel ajal tütre ka külla-tunnen,et on kergem.Mida peaksin tegema,ma ei saa ju öelda oma õele,et ta mõjub mulle halvasti

Kullakesed, need iseloomujooned, mis meid teiste inimeste juures hàirivad, on need mis on meie sees peidus ja millega me peame tegelema. Nt olles seesmiselt vàga àrrituv tòmbame ligi inimesi kes on seesmiselt àrrituvad. See àrritab meid siis. Mòtleme, et oi kui vastik inimene, aga tema oleme ise oma ellu tòmmanud kùlgetòmbeseaduse kaudu. See on kirjas vaimsetes seadustes nii et selles ei tasu kahelda, et "minul on teistmoodi vms" Ei ole kuigi mòistlik  minna siis oma sòbra vòi elukaaslase, òe vòi venna juurde ja temaga temaga rààkima teemal, mis meid tema juures àrritab. Tema on vaid meie sisemaailma peegeldus. Nii et selle peale tasuks mòelda, kui kellegi juuresolekul kòhus keerama hakkab. Kohe sùùvi enda sisse ja mòtle, mis sinus on sellist, millele sa ei taha nàkku vaadata ja mis sind iiveldama ajab.

Soovin lugeda Diana Cooper- Vaimsete seaduste valguses.

See on jah tegelikult nii nagu Mari ütles Et kui meis ei oleks mingit tunnet kuskil pinna all, siis me ei märkaks seda ka teises, see ei puudutaks meid, siis saaksime võtta inimest nii nagu ta on. Olen ise tähele pannud, et kui mingi omadus mulle kelleski ei meeldi, siis olen tegelikult ise selline olnud, aga olen selle joone alla surunud, mõeldes, et nii ei ole sobilik mõelda/olla/käituda. Et see on nõme ja ma ei lepi sellega. Aga aitaks just leppimine, et vot olengi selline ja tunnengi nii. Siis saab see "vari" valgust ja haihtub Tegelikult on päris huvitav, mis kõik välja tuleb

Just siin sõbrannadega jagasime infot Colin P. Sissoni kohaloleku praktika kohta. Ta "Sisemise ärkamise" raamatus oli hea võrdlus:

Vabaduseseisund:
1. Hingamise ja keha teadvustamine
2. Tunnete/situatsiooni teadvustamine
3. Täielik kohalolek tunnetes
4. Lubamine/Lõdvestumine
5. Integratsioon - armastus, rõõm, vabadus

Ohvritsükkel:
1. Situatsioon
2. Tunnete/situatsiooni teadvustamine
3. Hinnangu andmine ja valeks tembeldamine
4. Emotsionaalne reaktsioon - VASTUSEIS/ pinge, kontroll hingamise üle
5. Ohver - põgenemis-sõltuvuslik käitumine

Mulle meeldib ka raamatu tagakaanel olev lause: "kannatus meis ei teki mitte negatiivsest emotsioonist kui sellisest, vaid selle emotsiooni hukkamõistmisest meie moraalse mina poolt."

Ja põnev raadiosaade Colini ja Peeter Liiviga:

http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1084013&lang