mina olen teda igatahes kaks korda näinud.meesterahvas,minust pikem ja keskmises vanuses.Teist korda ma kahjuks otseselt ei mäletagi,aga esimene kord...
mehega oli absoluutne suhtekriis,magasin köögis.tema toas.magasinjuba,kui ärkasin ma ei teagi mille peale,ja nägin hämaras(köögis tuli ei põlenud,koidorist paistis aga valgust) ühte meesterahvast mu diivani juures,ta oli selliseolekuga,nagu tema oleks mind äratanud.igatahes järgmine hetk tuli mu mees toast kööki ja hakkas mind tuuseldama.mitte väga hullusti,aga ma ei tea,mis mõttega ta tegelikult üldse kööki tuli,sest tegelikult ta ju eeldas,et ma magan juba.teist korda ma nii täselt ei mäleta,tean igatahes,et oli see sama meesterahvas ja ka see hetk oli  mu elu ohus. on ka hiljem selliseid ohtlike olukordi olnud,aga teda ma pole näinud,ju siis mu uus mees pole nii ohtlik veel olnud,et mind kaitsma peaks.

Njaa, kui ka uus mees ohtlikumaks pöördub, siis mine naiste varjupaika.. Ma ei tea küll kus kohas sa elad, aga ehk on seal mingi võimalus. Saad seal olla, kuni endale muu pesa leiad ja töö, kui seda pole. Seal antakse sulle ka nõu.
Igatahes ära karda ja vägivalda pole vaja kannatada, ka vaimset terrorot mitte! Aitajaid on rohkem, kui arvata oskad...lihtsalt küsi.

arvate,et ma pole seda proovinud või.kõik need katsed on vastu müüri põrkunud.ju sis mina olen ikka see pahaja selline suhe mulle nö karistuseks

eks ma proovin seda varianti,laps läheb ka varsti lasteaeda,siis saab ehk natuke mõtlemiseks ka aega.tänan Vikerkaarevärvi Pallike:)

Mõtlesin, kuhu teema alla ühe mõned päevad tagasi juhtunud asjast kirjutada, oma elust ja tänulikkusest. Siinnne teema pealkiri sobib väga, seega siia.

Minu kaitseingel...
Mõned päevad tagasi oli meie pere Kaitseingliks meie 7a poeg. Lapsed sättisid ennast hommikul juba uksest välja, et koolibussi peale minna, ise toimetasin midagi köögis, kui 7a poja, oodates, kuni vanem õde ja vend joped selga saavad, elutoa ukse pealt telekast veel vilksamisi multikat piilus...kui korraga hüüdis:"Telekas tossab, juba läheb põlema!"
Kiirustasin elutuppa ja olidki mõned leegid juba üleval, tõmbasin ruttu juhtmed välja ja viisime teleka õue...
Seekord läks hästi.
Tänasin oma väikest poega, kallistasin ja ütlesin talle:"Sa olid praegu meie pere Kaitseingliks!!"
Tänasin Jumalat ja kõiki Taevaseid vägesid.

Teresa ,samas hirmutav lugu m,ma mõtlen teleka põlemist ,aga väike päästeingel oli küll armas. Edu sulle kullapai!!!!

Teresa, kullakene, kallid Sulle ja Su pojale!

mul on ka poja 2 korda ette ennustanud,mitte küll õnnetust,kuid siiski.iga ta ennustus siiski täide õnneks ei lähe:ühe korra,et emme on auto all ja täna,et issi auto läheb avariis katki.ptüi-ptüi-ptüi.on see isa,mis on,a sellist halba ma talle ei soovi.mida muidugi tema poolt oodata ei ole:täna saime esim korda kokku,mul oli jalg haige,lonkasin,ta lubas teise jala ka lonkama panna.selline kõva ,,mees,, siis