Tere armsad Inglipesa lapsed
Olen siin foorumis suhteliselt uus ja ei oskagi täpselt öelda, kuidas ma siia jöudsin, kuid tundub et mingi körgem vägi mind teieni juhendas
ja vabandan, kui minu postitus läks valesse alagruppi.
Pöhjus miks kirjutanud on see, et ma olen ammu juba tundnud et minus on väga väga palju peidus, kuid minu probleemiks on see, et ma ei oska ennast avada ja enda vöimeid kasutada. Olen proovinud saada yhendust Inglitega. See ongi hetkel minu suurim, kui nii vöib öelda, eesmärk-saada kontakti Inglitega. Kuid ma ei oska vöi teen ma valesti asju. Suhtlen nendega pea igapäevaselt ja ma tean, et nad kuulevad mind, kuid tahaksin ka neid kuulma öppida. Kuna ma ei ela eestis, siis on mul siinmail raske leida teejuhti(kuid kindlasti mitte vöimatu) vöi öigem oleks vist öelda vaimset juhti, kes mind öigele rajale aitaks, et siis saaksin ise jätkata...
Ma olen enda elus pikalt olnud segaduses ja tundub, et minu elu yks suur eneseotsing ongi.
Olen lugenud teie foorumi postitusi ja nii palju headust ja soojust ei ole ma kuskilt mujalt leidnud
Olen ka ise väga tundlik ja sydamlik inimene. Seda vöib vötta vist kahtepidi - on imeline olla nii hell ja hea, teisalt jällegi vahel imetlen inimesi, kes on nii tugevad ja kohati ka "sydametud". Eks köigel ole omad plussid ja miinused, tuleb öppida köigel vahet tegema.
Armsad söbrad, ma tunnen et olen teelahkmel ega oska kuskilt jätkata...
Palju sooje kallistusi teile ja naeratame alati, sest yks naeratus vöib päästa kellegi päeva. Sealhulgas iseenda
