Uue ajastu teadused > Enne ja peale elu
Hing ei saa lahkuda
La Luna:
Olen ise kogenud lahkumata hinge kohalolu.Olin soomes tööl ja elasime 3 naist 2-toalises korteris.Üks naine rääkis,et kui tal raske siis palub isa appi.Paar päeva hiljem lõunauinakut tehes tuli tema isa mind kiusama,ma palusin,et ta võtaks köögirätiku kätte siis ma ei komista ta otsa(ta tahtis,et ma kukuksin).Ta kuuletus mu palvele ja samas lugesin uinakuajal alateadlikult Meie Isa Palvet.Nägin täpselt selle naise isa.Samal ööl juhtus midagi kohutavat,toakaaslane tegi meeletud,kohutavat koolnu hääl nii,et ärkasin hirmunult ja äratasin ta.Ta tänas,et äratsin,tema arvates oleks ta siis surnud.Hommikul küsis teises toas elav naine(kelle isa see oli),et mis teil öösel juhtus.Rääkisime ta oli näost kaame.Ma lõpetuseks ütlesin,et sa pead oma eluga ise toime tulema,et nii ei tohi abi paluda.Kirikus läks see eestpalvesse ja kadakat sai toas suitsetatud ja küünlad põlesid kolmel ööl ja läinud ta oli.Me ise ei lase oma kalleid inimesi (aitahhkalli)vabaks.See vist ei kuulu siia veergu hetkel (aitahhkalli)
Muriel:
Tegelikult kuulub just siia veergu :) Aitäh,et oma kogemust jagasid La Luna (aitahhkalli).
Eneseotsingul:
Minul on selline kogmus: mul oli oma vanaemaga väga tihe side. Ta suri, kui olin 15 aastane. Siis ei osanudki leinata, tundus kuidagi loomulik et inimene sureb. Lein tuli aastaid hiljem, kui oleksin tahtnud tema käest nii palju küsida. Ja siis tuli vanaema kaks korda mu unedesse. Esimene kord olin mingis ruumis, kus oli kaks avatud kirstu. Ajasin vanaemaga seal juttu. Järsku vanaema ütles, et sul on nüüd aeg minna, muidu pannakse uksed kinni ja sa jäädki siia.
Teisel korral kohtusime surnuaial, ajasime jälle juttu. Ja jälle vanaema ütles, et ära nüüd vaata, kuhu ma lähen. Ja läinud ta oligi. Rohkem ma teda unes näinud ei ole, kuigi aegajalt tuleb igatsus temaga vestelda ja nõu küsida.
Siia foorumisse sattudes esimest korda inglikaarte pannes tuli mulle praktiliselt esimese kaardina Sonya - Mul on sulle sõnum kallilt inimeselt teispoolsusest: 'Ma olen õnnelik, leidnud rahu ja armastan sind nii väga. Palun ära muretse minu pärast.
Ma olen nii õnnelik, kuigi ma ei arvanud kunagi, et temaga halvasti oleks.
Eneseotsingul:
Ja veel tahan nõu. Aeg-ajalt kuulen, et meil kõnnib keegi toas ringi. Olen mõttes temaga sõprust teinud, et teda mitte karta. Ise kutsun teda majavaimuks. Eriti aktiivseks muutub ta siis, kui külalised jäävad ööbima. Siis vaatab ta nad alati üle. Enne remonti, kui põrandad nagisesid, oli teda rohkem kuulda. Kunagi, kui õde jäi üksi ööbima sinna tuppa(enne meie sina kolimist), tundis ta lausa, kuidas keegi voodisse puges.
Remonti tehes palusin talt isegi luba. Arvan, et ta kolis pööningule, sest kui abikaasa tahtis pööningut kah ära remontida ja läks seda vaatama, lõi ta pea vastu katuse tala nii ära, et veri väljas. Minu arust anti talle märku, et jätke see korrus majavaimule. Ja nii see jäigi.
Küsimus, et kas peaks paluma tema eest, et ta minna saaks, kes iganes ta on. Ise arvan, et ta on selline väike kaabuga vanamees, kuna olen teda paar korda peeglist näinud.
Oli aeg, kui ta käis mu unedes. Alati pärast seda pidin lotot mängima ja võitsin kah. Aga kui sellest kõigile rääkima hakkasin, kadus vanake mu unedest. Ja ka lotovõidud.
Navigatsioon
[0] Sõnum
[*] Eelmine lehekülg
Mine täisversiooni