Jäin mõtlema selle üle, miks on raskete vanade energiatega kokku puutudes nii raske olla?  Aga kui iga Inimest ilusa puhta Hingena ehk puhta valguskehana näha, siis ei tohiks ju neid vanu ja raskeid energiaid tundagi?
Minul on küll praegu raske madalate energiatega kokkupuutes olla, nagu blokeerib ära, midagi ei taha teha, peab ennast sundima, eriti kui kodus on need teravalt tuntavad ja tajutavad teise inimese puhul. Tundub, et mida enam ja enam ise järjest tundlikumaks muutun, seda raskemaks mul läheb.
Lugesin taaskord raamatut "Heaolu saladused", seal on kõige muu huvitava juures juttu sellest, et vaimselt väga kaugele jõudnud inimene näeb kõiki inimesi puhaste valguskehadena, nii jäingi juurdlema selle üle, et kui inimene vaimselt kasvab - kas siis ei tunne ta ka enam neid raskeid madalamaid energiaid uute puhaste kergete energiate kõrval? vaid kõik ongi siis tema jaoks puhas ja kerge ja kõikide inimeste energiat tunneb ka puhta ja kergena?

  Imelised teekaaslased  Vanade energiatega kokku puutumine tundub raskena alati siis
kui Meie enda väli on avatud ja  keskendume välisele ärritajale  Luues Enda ümber kõrge kaitsva energia välja jätab väline
energeetika meid täiesti erapooletuks vaatlejaks,lubades meie teadvusel võrrelda ja näha energiate erinevust ruumis ja ajas 
Meie teel on ikka ja alati neid ,kes kiirgavad vanat ja rasket energeetikat,kas siis oskamatusest või siis mugavus tsoonis olemisest tulenevalt  Meie ülesanne pole avada ennast sellele maskuliinsele ja vanale energiale,vaid jälgida ja vaadelda situatsiooniliselt kuidas toimivad ühed ja teised energiad meid ümbritsevas ruumis  Teadvustades ja mõistes neid energeetilisi mustreid saame neid ka parandada ja vabastada,ehk siis kirjutada ümber Enda arenguks ja paremaks homseks  Kui nüüd ,aga hakata nendes vanades mustrites kolama siis on Meis enestes midagi tähelepanuta jäänud,sest meid kisub
selle poole ja see omakorda näitab,et Inimene pole tasakaalus,reageerides vanade mustrite peale 

Tänan minagi Sind kallis Apostel , vastuse eest  

Jaaa, proovin mitte pugeda . Küll oleks ikka hää elada vaid armastuse sees. Emotsioonideta, vaid vaatlejana, ei kujuta küll elu ette .