Uue ajastu teadused > Energiad, nende olemus ja väli

Headus ja kurjus

(1/2) > >>

kassartur:
Tere!

Alustuseks tahaksin teada ja testida teiste arvamusi ühe ilmselt enamvaieldud teema üle headus ja kurjus. Kas pole mitte nii, et need energiad on ühe terviku lahutamatud osad, mis viivad elu edasi ja pakuvad kõiki neid otsitavaid emotsioone ja kogemusi mida siinsed olendid oma eksisteerimiseks ja ilmselt selles arenguetapis vajavad.
Ei kujutaks ju ette maailma kus poleks headust niisamuti kus puuduks kurjus.
Negatiivsed emotsioonid on minu arusaamist mööda head õpetajad, keda pole mõtet karta. Nad tekivad siis kui inimene oma arengus liigub üha enam valele rajale kus puudub perspektiiv edasiseks arenguks tekitades eneses tasakaalutuse energeetilises mõistes , mis ilmselt avaldub soovide mittetäitumises, energiapuuduses, ületöötamises, ebaõnnestumistes jne.
Seega julgen oletada, et kurjus on muundunud eluenergia mis on takistusi hävitava eesmärgiga kuid mis paiskab segi energeetilise tasakaalu, sest ainult olekus kus energiad on tasakaalus kõikudes kord ühele kord teisele poole vähesel määral on inimene oma arengus kõige viljakam ja kiiremini küpsev.
Liiga hea elu ka väsitab ja õigemini öeldes pimestab, muudab tuimaks. See olek on ju jällegi tasakaalust väljas olek ja kui inimene on pime kihutab ta oma arenguteelt mingi hetk kindalsti välja. Tekivad negatiivsed emotsioonid mis on abilisteks rajale tagasi suunamisel.
Miks ma räägin ,et on olemas mingi kindel rada aga seepärast, et maailm on teatud struktuuril üles ehitatud juba kaua enne meid vahe ongi piltlikult seletades selles, et kas me liigume mööda arengu kiirteed või liigume mööda kõrvalteid mis muutuvad järjest konarlikumaks kiirteest kaugemale jõudes ja kus kiirused samuti oluliselt langevad.

Ootan huviga teiste kaasliiklejate arvamusi teemapüstitusest.

Värskust ja selgust soovides
Kassartur

Vikerkaarevärvi Pallike:
Suurepärane postitus, Kassartur. Ma nii ootasin, et Pesasse tuleks inimene (inimesed), kes teeksid arutelude otsa taas lahti, meil siin ongi sutsu vaiksemaks jäänud (mitte et vaikus oleks halb). Ootan samuti arvamusi suure huviga, sellisel iidsel teemal.

Seoses headuse ja kurjusega tekkis mitu mõtet, rohkem isegi tundeid, mida sõnadesse ei oska isegi panna. Kui nüüd mõelda, et kõik on tegelikult üks, siis peaks positiivne ja negatiivne kokku moodustuma terviku (kas neutraalse???). Universumis, Looja looduna ei olegi lahterdamist, kõik On. Samas, Maa peale tulles pannakse meie ette justkui katteloor, mis viib meid unustusehõlma ning tekitab eraldusetunde. Hing, olles enne kehastumist valinud kogemuse, tuleb Maale õppima teatud laadi õppetükke. Selleks vajame me duaalsust, mille hea ja kuri moodustavad. Maal olles õpime me neid eraldama ja vahet tegema, kuigi tegelikult on kõik koos tervik... Selline süsteem on loodud põhjusega, seega on väga oluline õppida tundma mõlemat poolt.

Juba aegade algusest Maal on hea ja kuri omavahel võidelnud, inimesed on pidanud tegema oma valiku.

Kui Saatan on Jumala langenud Ingel, siis ta on samuti Jumala loodu. Kuid kas kurjus, mida arvatakse olevat Saatana loodu, on siis eraldiseisvalt Kuradi oma ja Jumal ise ei ole sellesse segatud ja seega on Jumala käsilastel vajadus kurjust likvideerida. (Vaatenurk religiooni mõistes).

Meie Pesas on käinud läbi ka mõte, teadmine, et näiteks deemonid kui Pimeduse rüütlid, on tegelikult suure ülesandega Valguseolendid, kes on valinud selle rolli, et teised Hinged saaksid seeläbi enam ja enam õppida. Mida arvad sellest Sina, Kassartur, ja ka teised.

Valgust ja armastust!

kassartur:
Tere Vikerkaarevärvi Pallike.

Ega minus polegi kindlaid teadmisi mingi süsteemi ülesehitusest. Minu usk rajaneb tunnetusel süsteemi oletatavast toimimisest.
Iga päev üritan maailmapilti kokku panna tükikestest mis mu eluteele satuvad ja mida suudan teadvustada. Seega pole ma mingi prohvet vaid tavaline inimene, kelle mõtteid tasub analüüsida ja vajadusel täiendada.

Vastates vastandite tasakaalust-kui peakski tekkima olukord-neutraalne arvan, et see on omane surnud inimesele. Areng toimub suuresti ikka pendeldamisel hea ja halva emotsiooni vahel. Piltlikult väljendades oleks see nagu olid vanasti need pendelkellead kus pendel liikus paremale ja vasakule tekitads kellamehhanismis liikumist.
Saatanasse kui konkreetselt kurjust sünnitavasse olendisse ma ei usu. Miks? Aga vaadakem või ennast vahest kui me miskit tahame aga ei tule välja proovime uuesti, ikka ei õnnestunud, võtame ennast kokku proovime veel-jälle põrume, komas kord juba teeme seda hirmus et ikka ei õnnestu-ja ei õnnestugi aga meil on vaja seda kangesti ära teha. Proovime uuesti nüüd juba väikese vihaga jne jne. kuni võib tekkida olukord kus oleme päris endast väljas, kaotame tasakaalu ja süüdistame ümbritsevat maailma jne.
Kokkuvõttes kurjus on minu arvates energia mis ei suuda ennast realiseerida muutudes üha hävitavamaks- toidame, loome aga seda ikka ise.

Kuna me loome ja toitume energiast siis deemon kui üks oletatav neg, energiakogum ei omastu meisse kui me seda ei vaja. Kui üksikisiku maailm on normaalses tasakaalus ei puutu me kokku äärmuslike energiakogumikega. Näide elust. Kui suur tõenäosus on kokku saada mõne ohtliku kurjategijaga, kas me leiame temaga ühise keele? Ja kui suur tõenäosus on kokku saada targa õpetajaga kui me sedas just ootame-päris reaalne ju.

Mulle isiklikult ei meeldi mõte,et hea ja kuri omavahel võitlevad. Minu nägemus asjast ongi see, et suuremat kurjust meie maailmas likvideeritakse samuti kurjusega, sest hea ei võitle, tema meetodid on teised. Viimane mõte on hetkel veel põhjalikumalt labimõtlemata aga miskit häirib mind kui öeldakse, et juskui hea ja kuri omavahel võitlevad. Selge on see, et nad täiustavad teatud olukorda.
Ükski inimene pole oma põhiolemuselt halb, kurjaks teeb oskamatus energiaid juhtida-oskamatus luua soovitud elu.

Hea kui inimesed õpiksid rohkem oma tegemisi analüüsima ja takistuste puhul mitte süüdistama selles teisi kaaslasi. ilmselt ükskord see ka nii juhtub aga mida varem alustada seda rohkem peenemaid teadmisi oleme suutelised vastu võtma elu jooksul.

Terv,
Kassartur

Vikerkaarevärvi Pallike:
Tänan vastuse eest. Neutraalsus ei ole tõepoolest vist kõige õigem. Siis ei oleks energial, olemisel mõtetki, ei oleks arengut, sest kuhu neutraalne ikka liiguks. Kusjuures tegelikult on loodud kuvand, et headus võidab kurja, kasvõi müütides ja muinasjuttudes. Tegelikult võiksime me kõike vaadata läbi armastavate silmade, mis ongi headuse aluseks, või mis. Eks meie ellu tuleb ikka see, millele vastab meie vibratsioon. Ja see, mida me hetkel vajame, et liikuda ja areneda, ning see, mida me oleme soovinud ja mõelnud, enda ellu kutsunud. Mõnikord tuleb ka see, mis meid üles äratab ja ergutab. Teisi süüdistada ei ole kunagi mõtet, ega teised ju ei tee meie eest valikuid ja ei ela meie elu.

Lisaks analüüsimisele on hea ka tunnetada ja lasta kõik justkui enda südamest läbi. Ja usaldage ikka oma kõhutunnet ;).

Valgust ikka ja alati.

Ingeri:
Tore arutelu. Usun ka, et inimesed on põhiolemuselt head. :) Sündides oleme ju üsna ühesugused. Mis see kurjus üldse on? Osad saavad väga haiget juba lapsepõlves, ja mina arvan, et just see pimestab, kui sul on valus, muutud ükskõikseks, hakkad ise ka pimesi hoope enda ümber siia-sinna andma. Arvan, et ei ole läbinisti halba ja samas ka läbinisti ülihead inimest, selles mõttes, et ka parimatel meist on ilmselt omad hetked, mille üle ei saa uhkust tunda.

Navigatsioon

[0] Sõnum

[#] Järgmine lehekülg